Sinine ja must ja roheline

Jaan Niin,      09. märts 2005


Eesti äraunustatud esimesest lipust ja selle loojast

Eestlaste rahvus- ja riigilipu ajaloost on kahjuks välja jäetud esimese lipu loomise, kasutamise ja värvide põhjendamise lugu. See lipp lehvis 1880. aasta 12. ja 13. juunil Tallinnas Kadriorus peetud Eesti III üldlaulupeol, mis pühendati keiser Aleksander II 25. valitsemisjuubelile.
Sellel laulupeol kandis Maardu-Ranna koor Harjumaalt lippu, millest hiljem kujunes meie praegune rahvus- ja riigilipp.
"Selle koori juures peame veel tähele panema, et sellel väga mõtterikastest värvidest kokkuseatud lipp oli," kirjutas laulupeo kirjatoimetaja, kameraalkohtu ametnik A. Einvald üldlaulupeo mälestusraamatus.
"Koor oli professor Kölerist kokku seatud eesti rahva kohta tähtsate värvidega lipu omale muretsenud. Lipp oli taevakarva sinine, must ja roheline. Lipu tähendus on: sinine – taevalaotus; must – eesti mehe kuub; roheline – põllud ja heinamaad, kus peal ta kõnnib, sest sinise taeva all kõnnib põllumees oma mustas kuues rohelise maa peal. Üsna kena tähendus."
Alles järgmisel, 1881. aasta kevadel võttis korporatsioon Vironia ja hiljem Eesti Üliõpilaste Selts need lipuvärvid samas järjestuses seltsi värvideks, asendades vaid rohelise valgega. Kaalumisel oli sealjuures isegi sama kombinatsioon. Ka sinise ja musta värvi tähendus on jäänud samaks. Seega oli Maardu-Ranna 25-liikmeline meeskoor M. Karesi juhtimisel esimene, kes võttis avalikult tarvitusele meie praeguse rahvus- ja riigilipu selle esialgsel kujul ning lipu isaks tuleb pidada professor J. Kölerit.
Neid esimese lipu loojale ja esmakasutajale antud tunnustavaid sõnu lugedes tekib mõte, et see peatselt 125-aastane "Köleri lipp" võiks saada edaspidi meie üldlaulupidude üheks sümboliks – kas lipuks või embleemiks.
Muide, Johann Köler maalis 1879. aastal, seega vahetult III üldlaulupeo eel, Tallinna Kaarli kirikule esimest Eesti monumentaalmaali, apsiidifreskot "Tulge minu juurde". Kuna Tallinn kavandas just sellel ajal ka oma esimest (üldarvestuses III-dat) laulupidu, siis pole ime, et lipukavand võeti ette suure innuga ning sai eesti kunsti suurmeistrilt Johann Kölerilt sügavasisulised, igati põhjendatud värvid ja kujunduse.
On imelik, et seda lippu ei mainita üheski seni välja antud Eesti entsüklopeedias, seejuures isegi mitte J. Köleri elu ja tegevust kajastavates kirjutistes.
Samal ajal on Eesti lipu loomise au antud jäägitult Eesti Üliõpilaste Seltsile. Muidugi ei taha ma EÜSi osa Eesti lipu kasutusele võtu osas sugugi alahinnata. Ja lippudel on ju ka erinevus olemas, sest esimese "suvine roheline" värv on teisel asendatud "talvise valgega".

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)