Tormihoiatus Euroopale

SIIRI OVIIR,      08. juuni 2005


Prantsusmaa ja Hollandi rahvas ütles Euroopa põhiseaduse lepingule „ei"! Seega on kaks Euroopa Liidu asutajamaad väljendanud vastuseisu enda loodud koosluse koondpõhimõtete kinnitamisele. Kas Euroopat on tabanud tsunami või on tegemist pelgalt tugevate tuuleiilidega?

Nii Prantsusmaal kui Hollandis on võimul olevad poliitilised jõud juba pikemat aega ebapopulaarsed olnud. Ajalgu aga õpetab meile, et madalseisus valitsuse ettepandu leiab pea alati tagasilükkamist. Prantslastele ja hollandlastele valmistavad muret kõrge tööpuudus ning üha suurenev immigratsioon.
Viimastega toimetulek on küll sisepoliitika küsimus, kuid suutmatus selgitada rahvale Euroopa põhiseaduse lepingu tegelikku sisu ning eesmärke, jättis lahtiseks küsimuse, mille poolt või vastu tegelikult hääletati. Põhiseaduse lepingu rahvahääletust oli võimalik kasutada valitsusele umbusalduse avaldamiseks. Selline olukord saab aga tekkida vaid siis, kui võimul olevad erakonnad ei mõista, kui tähtis on dialoog rahvaga.

Enamik prantslastest suhtus hääletuskastide juures põhiseaduse lepingusse kui „eliidi projekti", mis rahva südamesse teed ei olnud leidnud. Jah-sõna toetas küll koguni 66% pealinlastest, kuid Pariisist kaugenedes jahenes ka suhtumine. Valitsusepoolse selgitustöö nõrkus tugevdas nii lõhenenud sotsialistide kui ka parem- ning vasakäärmuslaste positsioone.
Kui valitsust ja erakondi ei usaldata, pälvivad kriitikute emotsionaalsed seisukohavõtud alati toetust. Leppe vastased kasutasid seda loomulikult ära ning hirmutasid rahvast nii Poola remonditööliste kui Türgi juuksuritega, kes tulevat massiliselt prantslaste töökohti ohustama. Analoogseks kujunes olukord ka Hollandis.

Küllap oli oma negatiivne psühholoogiline mõju rahvale ka Prantsuse ekspresidendi Euroopa Tuleviku Konventi juhtinud Valery Giscard d'Estaing´i käiku lastud nimetusel „põhiseadus". Olla „põhiseaduse isa" on ju midagi hoopis muud kui lepingute (kuigi põhiseaduslike) kogumiku koostaja.
Nii jäigi teadvustamata fakt, et sisuliselt on põhiseadusliku lepingu näol tegemist 55 eelneva aasta jooksul heakskiidetud aluslepingute, ühisresolutsioonide ja juba toimivate direktiivide koondamisega ühtede kaante vahele. Euroopa põhiseaduse leping selle praegusel kujul ei vähenda riikide ja rahvaste suveräänsust, vaid vastupidi – see suurendab rahvusparlamentide osatähtsust!

Oluline vastuseisu põhjus Prantsusmaal ja Hollandis oli kindlasti Euroopa Liidu kiire laienemine. Ka meie Eestis ei tohiks jääda muretuks, et meid poolakate ja türklaste kõrval sotsiaalse ohutegurina ei nimetatud. Täna antakse meile veel andeks meie madal sotsiaalse kaasatuse lävi, aga kauaks veel? Meie majandus- ja rahanduspoliitikas valitseva neoliberalismi jätkudes tõstetakse varem või hiljem üles küsimus teiste riikide maksumaksjate toe põhjendatusest Eestile.

Tänaseks on juba kümme liikmesriiki põhiseaduse lepingu heaks kiitnud. Kaks riiki, üks suur ja teine väike, oma heakskiidust loobunud. Võtkem õppust Prantsusmaa ja Hollandi näitest ning mõistkem, kui tähtis on selgitada rahvale põhiseaduse lepingu olemust. Tuleb selgitada, et põhiseaduse leping lubab Euroopal ja teiste riikide hulgas võrdselt ka Eestil globaalses konkurentsis edukas olla.
Tuleb selgitada, et eitajate väljahõigatud ja debati käigus ülesköetud vastuolud vabaturu ja sotsiaalmudeli vahel ei ole tõesed. Esimene neist on pelgalt vahend ja mitte alternatiiv heaoluriigi toimimisele. Meiega kultuuriliselt lähedane Soome on neis tingimustes heaoluriigi saavutanud ja sama kvaliteetset elustandardit väärib ka eestlane.

Arutagem koos rahvaga meie võimalusi ja arenguteid Euroopa riikide ühises peres. Üha teravnevas üleilmses konkurentsis on Euroopa Liit võimalus heaoluriigi kujundamiseks ka Eestis. Arvan, et Prantsusmaa ja Hollandi külvatud tuulest Euroopa Liit tormi lõikama ei peaks. Tormihoiatuse saabudes tuleb lihtsalt käiku aeglustada.

KESKMÕTE:
Meie majandus- ja rahanduspoliitikas valitseva neoliberalismi jätkudes tõstetakse varem või hiljem üles küsimus teiste riikide maksumaksjate toe põhjendatusest Eestile.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (13)