Mustpeade Maja peab jääma kultuuriinimestele

Seega kuulub 16. sajandist pärit, suure kultuuriajaloolise tähtsusega riiklik arhitektuurimälestis tagastamisele Mustpeade Vennaskonnale.

Tagastatud ja tagastamata kultuuriobjektid

Mitme põlvkonna töö ja tegevuse kaudu kultuurikeskuseks kujunenud Mustpeade Maja tagastamine seab tõsisesse ohtu selles hoonetekompleksis tegutsevate kultuuriühingute järjepidevuse ja edasikestmise. Tagastamisotsus on arusaamatu, arvestades, et 2006. aastal otsustati Nõmme Kultuurikeskus kui oluline kultuuriobjekt jätta õigustatud subjektile tagastamata. Mille poolest Mustpeade Maja on teistmoodi kui Nõmme Kultuurikeskus? Samuti tahaks küsida: kas poolesaja mustpeavenna varanduslik huvi kaalub üles 400 000 tallinlase võimalused kultuuri viljelda ja tarbida? Mustpeade Majas leiab aastas aset 300 erinevat üritust ja samuti on hoone esinduslikud ruumid aktiivses avalikus kasutuses.

Kas tõepoolest on kaalutluste iseloom sügavalt kinni inimestes, kes niisuguseid otsuseid vastu võtavad? Tõsi, kui valitsus otsustas Nõmme Kultuurikeskuse jätta õigustatud subjektile tagastamata, siis istusid valitsuskabinetis teised inimesed.

Arusaamatust kultuuripoliitikast või kultuuripoliitika saamatusest on tänaste riigijuhtide puhul räägitud varemgi. Hea näide on Tallinna Lauluväljak, mille korrashoiu finantseerimisest riik jäärapäiselt osa võtta ei soovi. Kui valitsus ei toeta rahvale olulise objekti  korrastamist, kas tõesti peab eestimaalastelt hakkama annetusi koguma? Omavalitsuste ja riigi suhetes kõlab sagedasti sõna „koostöö“, kuid kahjuks jääbki see tihtipeale retoorikaks. Eesti kultuuripilti niimoodi ei rikasta. Hullemgi veel – Mustpeade Maja tagastamise otsuse tagajärjel on paljud hoonet kasutavad kultuuriühingud teadmatuses tuleviku suhtes, ja see võib tähendada tagasikäiku kultuurivallas.

Mis järgmisena tagastamisele läheb? Niguliste kirik? Neitsitorn? Tallinn taotleb riigivalitsuselt ka nende kultuuriväärtuslike objektide tagastamata jätmist. Hoolimata sellest, et kultuuriministeerium võttis nimetatud objektide osas juba 2001. aastal seisukoha need tagastamata jätta, ei ole valitsus otsust teinud. Linnavalitsus pöördus mullu uuesti kultuuriministeeriumi poole nõudega otsustada, kas Niguliste muuseum-kontserdisaal tagastatakse või esitatakse valitsusele tagastamatajätmise taotlus. Ministeeriumist vastati, et tegemist on riigile vajaliku kultuuriobjektiga, mistõttu ei ole vara tagastamine võimalik. Kultuuriministeerium lubas vastava ettepaneku valitsusele uuesti esitada, kuid Tallinna linnavalitsusele teadaolevalt ei ole seda tehtud.

Riigi kohustused kultuuri ees

Selge on, et valitsejad vahetuvad, ning mida kaalukamaid otsuseid soovitakse teha, seda kaugemale ulatub otsuste mõju nii ajas kui ka ruumis. Õhin võtta vastu ajalooline otsus ei tohi maha suruda vastutust tuleviku ees! Me pole nii rikkad, et lasta sageli pealesuruva paljulubatavuse, labasuse ja vaesunud mõtlemise taustal aeg-ajalt niigi haprana tunduv kultuuritegevus suruda kitsastesse oludesse. Kas on siis võimalik kultuuri esmase funktsiooni – rahvusliku identiteedi loomise, säilitamise ja taasloomise – täitmine? Ka kättevõideldud Euroopa 2011. aasta kultuuripealinna tiitel kohustab neis küsimustes tavapärasemast vastutustundlikumalt käituma.

Meie iseseisva riigi elu on oma rõõmude ja vaevadega olnud  paljude põlvkondade töö ja tegevuse sisuks. Järjepidevus ei katkenud hetkekski. Kõige lootusetumatelgi aegadel. Suu laulis ka siis, kui süda muretses. Täna on Eesti Vabariik ÜRO, NATO ja Euroopa Liidu täieõiguslik liige. Oleme oma elukorralduse ja kultuuriajalooga suutnud tõestada iseseisva riigi autoriteeti ja rahvuskultuuri võimekust. Vastutus oma rahvuskultuuri kestmisel, hariduse omandamisel ja tööülesannete täitmisel on meie jätkusuutlikkuse võti.

Mustpeade Majas on tegutsenud Tallinnale olulised kultuurikollektiivid tantsuansambel Sõprus ja segakoor Noorus. Peale kontserdipaiga on Mustpeade Maja suurepärane koht riiklike vastuvõttude korraldamiseks vanalinnas. Samuti kasutavad maja kontsertide andmiseks Tallinna Filharmoonia, Eesti Muusikaakadeemia,  Muusikakeskkool ning linna orkestrid ja koorid; ühtlasi on see kujunenud Tallinna kammermuusikamajaks.

Tallinna kui Euroopa 2011. a. kultuuripealinna raames kavatsetakse Mustpeade Majast lähtuvaid keskaegseid rituaale oluliselt edasi arendada. Tallinna Filharmoonial, Eesti Kontserdi järel suuruselt teisel kontserdiorganisatsioonil Eestis, puudub oma ametlik kontserdikoht – tema kasutada olevad ruumid asuvad sisuliselt kortermajas ja sobiks olemuselt pigem bürooruumideks. Mustpeade Maja hoonetekompleks sobib Tallinna Filharmoonia tegevussfääriga ja aitaks parandada selle organisatsiooni olmetingimusi, soodustaks kontserditegevuse jätkamist ja muusikakultuuri arendamist.

Ilma kultuurita ei ole elu

Mustpeade Maja peab säilitama kultuurifunktsiooni ka edaspidi, ning seepärast on hoonetekompleksi tagastamine  ebaotstarbekas. Tallinn kavatseb lõpuni võidelda hoone jäämise eest kultuuriinimeste kasutusse.

Mullu kevadel ütles kultuuriminister Viljandi kultuuriobjektide rahastamisest rääkides, et ilma kultuurita ei ole elu ja inimesed surevad ära, kui nad emotsioone ei saa (Sakala 19.04.2007). Kuidas selgitab valitsus Mustpeade Maja tagastamise otsust täna tallinlastele ja kogu eesti rahvale?

Kui vaatame Eestit ja loeme kokku kõik selle väärtused ja võimalused, saame väga suure hulga igavikulist, kordumatut, õpetlikku. Kahtlemata oleme oma ajaloo ja kultuuri poolest rikas maa. Tallinn peab võimalikuks kunagiste mustpeade õigusjärglase Mustpeade Vennaskonna kaasamist kultuurifunktsioonide arendamisse näiteks koostööleppe vormis, mis kindlasti looks neile võimaluse taastada Mustpeade Majaga seotud traditsioone ja toetaks Mustpeade Vennaskonna edasikestmist Eestis.

Mustpeade Maja tagastamine Mustpeade Vennaskonnale rikub kogu kultuurilembese elanikkonna huve, mille kaitsmiseks on linn kohustatud vabariigi valitsuse kohtusse kaebama.

EHA VÕRK

Tallinna abilinnapea

Jaga |