Kahtlane droon Klandorfi töökabineti akna taga

Droon – kui keegi veel ei tea – on akudel töötav ja kaugjuhitav lennumasin, mida võib kasutada rahuotstarbel (näiteks pildistamiseks-filmimiseks) ja nii majanduslikel (uuringud jmt) kui ka sõjanduslikel eesmärkidel. Droon sai Eestis eriti kuulsaks, kui 2013. a kohalike valimiste kampaania ajal Eerik-Niiles Kross lennutas seda Solarise keskuse akende taga. Seal asub Tallinna Televisioon ja just sel hetkel käis otsesaade Edgar Savisaarega.

Ka nüüd on valimised lähedal ja poliitikutel närvid krussis. Miks mitte oponentide akna taha drooni lennutada – Kross sai ju sellega kuulsaks ja tegi valimistel väga hea tulemuse? Seekord see tema siiski ei olnud, sest kirjutas Klandorfile Facebooki vastuseks: „Kalle, mul on selleks raundiks hoopis uued mõtted, nii et keegi ahvib:).“

Ahvija tuvastamiseks helistas abilinnapea esmalt politseisse, uurides, kas ta võib drooni õhupüssist alla lasta. Politsei vastanud, et keset linna ei tohi. Edasi helistas Klandorf Lennuametisse, kust pärast mõningast sekeldust sai teada, et tegemist on lendamiseks luba küsinud drooniga, mille eesmärk olevat aerofotode tegemine.

No ei ole nali, ei ole!

Drooni külge võib kinnitada näiteks lõhkeaine, siis saab teda kasutada vaenlase sihtmärgi purustamiseks. Droon liigub peaaegu hääletult ja on seetõttu eriti ohtlik. Tavalise drooni hind on umbes 1300 dollarit, kui tehnikat peale panna, läheb kõvasti kallimaks, jutustab Klandorf.

„Kuid droon nii tihedalt asustatud linnas nagu Tallinn on ohtlik ka sellepoolest, et võib juhtmetesse-traatidesse kinni jääda. Või kellelegi pähe kukkuda. Igal juhul ei ole droon mingi ohutu mänguasi,“ seletab Klandorf. Ta leiab, et droonide rahumeelseks kasutamiseks tuleb täiustada seadusi. Praegu on nii, et Tallinnas peab sellise seadeldise lennutamiseks Lennuametist luba küsima, aga näiteks Ämari lennuväljal toimetamiseks ei pea.

„Aga kas NATO lennukitele meeldiks, kui nende tööväljas hõljuksid mingid sihukesed objektid?“ kahtleb Klandorf. Ta lisab, et droonide „tsiviliseerimisel“ ei teeks paha ka maaomaniku luba. Samuti peaks Lennuamet avalikult teatama, et droon ühes või teises kohas on tulekul, siis teataks valmis olla. Et ei ehmataks.

Miks just Klandorf?

Abilinnapea ei saa lahti küsimusest, miks droon just täpselt tema akna taga oli. „Ta võib lennata kuni 100 m kõrgusele ja pildistada oma aerofotosid sealt. Minu 6. korruseni on vaevalt 18–20 m, mida ta siin tiirutas?“ näris kahtluseuss Klandorfi veel kolm-neli päeva hiljem, pärast seda, kui tema „suhtlusest“ lennumasinaga olid juba kirjutanud Postimees ja Õhtuleht.

„Huvitav, aga miks Delfi ja Päevaleht ei kirjutanud?“ arutleb Klandorf. „Üks kontsern pidas uudist tähtsaks ja teine ei pidanud,“ ei saa poliitik rahu. Sellest võiks vabalt järeldada, et võib-olla oli siiski tegu poliitilise drooniga? Läks Krossil hästi, läheb ka kellelgi teisel? Kellel? Kes on praegu Keskerakonna kõige teravam vastane? Eks ikka see, kellega suhteliselt ühisel häältepõllul enim madistatakse, – sotsid.

Ja mida see droonike õieti leida lootis? Et Klandorfil on mingi tibi kabinetis? Kell 12 päeval? Või et tal on pudel laual – võttis ju Klandorf teravalt sõna avalikes kohtades alkoholi pruukimise vastu, mille sotsid eesotsas Anveltiga olid just seadustanud.

Patte, mida drooniga piiluda, leidub varsti igal tegelasel, iseasi, kas see on kuidagi seaduslik. Endine ajakirjanik ja vabamõtleja Harri Kingo kirjutas Klandorfile Facebooki soovituse: „Avalduse politseile oleks pidanud tegema juba siis, kui drooni lennutati Solarise akna taga. TTV tegi oma tavalist tööd ja seda tööd tegevaid inimesi jälitati ebaseaduslikult. See kajastus meedias massiliselt. Aga see oli puhas kuritegu – ebaseaduslik jälitustegevus. Paraku, keegi nagu ei taibanud koodeksit vaadata. OK – ehk seekord ollakse targemad.“

Sellele ei ole enam midagi lisada. Valimiseelsed kogemused näitavad, et konkurendi halvamiseks ja iseenda upitamiseks pole liiast ükski vahend, ka mitte droon.

URMI REINDE

Jaga |