Sotsid väärivad enamat halastuskoalitsioonist Reformierakonnaga

Mustamäe linnaosa vanema ametikohalt tagasi astunud sotsiaaldemokraat Lauri Laats ütles hiljuti ajalehele Pealinn, et pani ameti maha raske südamega. „See oli meie erakonna juhatuse otsus, mida tuli kuulda võtta. Aeg näitab, kas see oli õige või vale otsus. Töö Mustamäel läks mulle hinge, tegin seda hea meelega ja loodan, et jätsin endast ka midagi positiivset maha. Samas on aasta liiga lühike aeg, et kõike soovitut ellu viia. Loodan, et uusi algatusi jätkavad teised, sest tublisid inimesi Mustamäel jätkub," ütles Laats.

2. jaanuari nädalaleht Nelli Teataja sahistas, et sotside kiire otsus lõpetada Tallinna võimuliit Keskerakonnaga,  juhul kui Edgar Savisaar jätkab linnapeana, on viinud erakonna omavahelistesse tülidesse. Väidetavalt on Mikser kuulnud oma erakonnakaaslastelt rohkesti kriitikat, et poleks tohtinud Postimehe taga seisvate jõudude keedetud putru nii palavalt süüa.

Ka osa keskerakondlasi on väljendanud eravestlustes kahetsust sotside juhtkonna rutaka otsuse üle, sest oli ju eelnevalt panustatud mõlemalt poolt palju, et pärast Riigikogu valimisi sünniks Eesti esimene vasaktsentristlik valitsus.

Sotsid kui peksasaanud naine

Isegi kui Mikseri geneetiline kood poliitikas on jäänud samaks, vedas teda seekord alt poliitiline vaist. Reformierakonna ja IRL-i juhtnööre järgides kasutas õukonnameedia sotside peal pikki kuid hirmutamis- ja meelitamistaktikat vaheldumisi, et viimased Tallinna võimuliidust lahkuksid. Kui eelmine sotside liider Jüri Pihl jäi enesele kindlaks, siis Mikseri närv ütles kiiresti üles. Ajakirjanduslikele materjalidele tuginedes Tallinna koalitsioonist lahkumine üksnes kinnitas Mikseri ebaküpsust poliitikuna. Nüüd on sotsid lahkunud nii Toompea kui all-linna võimuliitudest. Reformierakond ja IRL aga jätkavad koostööd Keskerakonnaga Tartus, Haapsalus, Viljandis ja Paides nagu demokraatlikus riigis kohane.

Irooniline on ka, et sotside „Uut algust" lubav valimiskampaania algas pisut aega pärast Eestile sümboolse tähendusega pealinna koalitsiooni purustamist. Millele sotsid nüüd loodavad? Meediaski on sahistatud Mikseri ja Reformierakonna „halli kardinali" Rain Rosimannuse usalduslikust sõnumite vahetamistest. Kas tõesti tüürivad sotsid halastuskoalitsiooni poole Reformierakonnaga riigis? Aga nad on ju suutelised palju enamaks!

Piltlikult öeldes oleks sel juhul tegu olukorraga, kus aastaid abikaasa vägivalla all kannatanud naine otsustab põgeneda, hiljem aga  pöördub tagasi, hellitades lootust vägivallatsejaga uut algust luua. Kuid too peksja-abikaasa on loomulikult jäänud endiseks ning sama käitumismuster kordub ikka ja jälle. Sotsid on sunnitud taas oma ideid reetma Reformi lahkuse mõjuväljas püsimise nimel. Vastasel korral leiavad nad end taas hangest. Raske uskuda, et tulihingelised ja väärikad sotsiaaldemokraadid oleksid valmis üha korduva alanduse kadalippu uuesti läbi tegema.

Koostöö Keskiga suureneb

4. jaanuaril kirjutas Postimees, et kõik parteid on masutingimustes programmiliselt parempoolsemaks muutunud. See fakt kinnitab eelkõige vasaktsentristlike parteide arukust praegusel raskel ajal. Uute töökohtade loomise kaudu soovivad sotsid ja Kesk turgutada majandust, et siis hiljem saavutatud viljade abil rahvuslikku rikkust suurendada.

Seevastu IRL-i ja Reformierakonna valitsemisprogramm buumiaegadel, kui raha voolas riigieelarvesse, küll sotsiaalsemaks ei muutunud. Ei miinimumpalk, töötutoetus ega muud vaesemat elanikkonda toetavad meetmed teinud läbi suuremaid muutusi. See tõsiasi kinnitab meie paremjõudude lühinägelikkust, ahnust ning rumalust.

On mõistetamatu, miks Eestis leidub endiselt palju madalapalgalisi inimesi, kes valivad rikaste huve kaitsvaid parteisid Reformierakonda ja IRL-i. See, kellel süda on õiges kohas, on valmis jagama õiglaselt nii rasketel kui ka headel aegadel. Ei saa olla nii, et kogume varanduse ja siis hakkame alles vaesematest hoolima. Selleks ajaks on vaesed kas alla käinud, riigist lahkunud või surnud. Tänaseks on saanud selgeks, et rahast uimastuvad parempoolsed ei ole nõus kunagi midagi kellegagi jagama. Ka majanduslikel õitseaegadel leiavad IRL ja Reform tuhat põhjust, miks vähekindlustatud rahvaga ei sobi rahvuslikku rikkust jagada.

Olen veendunud, et Tallinna koalitsioonist välja astudes murti katki kahe sotsiaalselt mõtleva erakonna vaimne ühinemine vaid mõneks ajaks. Keskerakonna ja sotside koostöö tulevikus riiklikul ja kohalikul tasandil on üsna kindel, sõltumata sellest, kes parajasti kumbagi erakonda juhib. Mõlema erakonna puhul saab just altpoolt tulev surve otsustavaks.

Jaga |