Urmas Glase: Ma ei usu muinasjuttu eakatest arvutifriikidest!

 „Asjamehed aplodeerisid taas üsna üksmeelselt eakamate tubliduse kiituseks ja soojendasid käsi e-teenuse järjekordse võidukäigu paistel. Mind teeb see optimism murelikuks. Liiga palju ülistame ametlikul tasandil protseduuri lihtsust ja mugavust, kuid ei pööra eriti tähelepanu sellele, kas hääle andis ID-kaardi omanik ise või tegi selle toimingu oma äranägemist mööda ära keegi teine,“ kirjutas Glase ajalehes Järva Teataja.

 Ta tõi näite enda 82-aastasest emast, kellele elektrifirma saatis hiljuti kirjaliku meeldetuletuse, et vanal heal viisil iga kuu elektrinäite enam posti pista ei saa, sest teenusepakkuja ja kliendi suhtlus kolib internetti. Tema ema seisis keset tuba, kiri näpus, ega osanud midagi teha. „Ametkondi ei huvita, mida eakas inimene traditsioonilise maailma kadumisest arvab või kuidas saab hakkama moodsa aja e-vidinatega. Kui sulle veeti kahe kuu eest ukse alla lairibainternetti võimaldav valguskaabel, siis ära passi, hakka moodsaks,“ kirjutas Glase.

Eakatel raske kohaneda

„Nõukogude Venemaal lükati 95 aastat tagasi raginal käima ambitsioonikas GOELRO plaan. Mäletate? Sajand hiljem on Eesti võtnud sama otsustavalt käsile kogu elukorraldusliku asjaajamise internetti surumise. Kes ei taha ise netti üle kolida, see surutakse vägisi,“ arvas Glase.

 Ta tõi artiklis välja, et kuna meil on virtuaalmaailma jumaldav president ja Eestil on Euroopa Liidus täita digivoliniku tool, siis peame olema kogu maailmale eeskujuks.

 „Paljud sõbrad-tuttavad on samamoodi nagu mina andnud oma meiliaadressi, kuhu potsatavad nende eakate vanemate arved. Me teame, kus asuvad vanemate dokumendid ja koodid, me õiendame internetipangas maksta nende elektri, telefoni, prügiveo jms eest. Olles ühenduslüli vanemate ja interneti vahel, loome statistikute, ametnike ja poliitikute tarvis illusiooni, mille najal rahulolevalt muheleda: näete kui mängleva kergusega eakad virtuaalmaailma sukelduvad,“ märkis Glase.

 Tema sõnul on eakate seas kindlasti ka neid, kelle kohanemisvõimet vanus ja tervis ei piira. „Ent rohkem usun ma suvel 76-aastaseks saava näitleja Ines Aru pihtimust ETV hommikusaates, et pärast arvutikursuse läbimist soovinuks ta õppimisega uuele ringile minna, sest midagi ei saanud aru. Enamik eakatest pelgab arvutit kui vanatühja ennast ja arvab, et lihtsam on õppida hiina keelt. Nad on tänulikud, kui keegi vabastab neid ahistavast arvuti ja ID-kaardiga jahmerdamisest, kuid kahjuks loovutatakse koos plasttükiga ka õigus ise enda eest otsustada,“ arvas Glase.

Reformi sisevalimiste hoiatav näide

Autor meenutab, et kaks aastat tagasi tõendas Eesti Ekspress üsna veenvalt, kuidas eakatest inimestest said endale märkamatult Reformierakonna liikmed ja sisevalimistel „õigete“ kandidaatide poolt hääletajad. „Valimispettus sai võimalikuks, sest vanurid usaldasid oma elektroonilise dokumendi teise inimese kätte,“ kirjutab Glase.

 Tema sõnul on julm võtta eakatelt inimestelt ära võimalus oma asju ajada viisil, milles nad tunnevad end kindlalt ja on harjunud. „E-riigi arendajad loovad õhinal müüti saja-aastasest arvutivirtuoosist ja pigistavad teadlikult silma kinni vanade tavade lõhkumise ees, mille kadumine lööb auväärses eas ühiskonnaosal jalad alt. Noortel tasub mõelda, mis tunne on, kui sa ei saa enam oma asjadega hakkama ja vajad abituna kedagi, kes sinu eest teatab elektrinäite, maksab internetipangas arveid või käib plastkaardiga arvutis valimas,“ hoiatas Glase.

Refereeris INDREK VEISERIK

Jaga |