Tiit Vähi: Laar oli reformide õnn, sest ei osanud sekkuda majandusse oluliste ettevõtmistega

Kn,      09. august 2006


20. augustil möödub Eesti ametlikust taasiseseisvumisest 15 aastat. Omariiklusele panid aga aluse ümberkorraldused majanduses, kus samaaegselt N Liidust lahtihaakimisega mindi sotsialismilt üle turusuhetele. Järgmises Kesknädalas vastab küsimustele Tiit Vähi, kes suunas neid protsesse Savisaare valitsuse transpordiministrina ning kolmveerand aastat ka ise peaministrina.
Vähi ütleb muu hulgas, et kuigi Mart Laar ise peab ennast 1992. aasta majandusreformide autoriks ja elluviijaks, siis tegelikult sai ta peaministriks alles oktoobris 1992, mil tema suhet majandusega iseloomustas parlamendi ees antud lubadus likvideerida pankade likviidsus. „Laari saamine valitsusjuhiks oli majandusreformidele õnn seepärast, et tal polnud oma majanduskäsitlust ja ta ei osanud sekkuda majandusse oluliste ettevõtmistega," jääb Vähi diplomaatiliseks. Vähi nimetab samas Laari teeneks, et tema ajal käivitati suurerastamine ning kehtestati 1994. aastal praeguse tulumaksuseaduse põhimõtted.
Samas ütleb Vähi karmilt, et raudtee erastamine on olnud Eestis erastamise suurim praak: „Raudtee ei ole mikroökonoomika ettevõte, kohvipood või tehas, vaid riigi infrastruktuur. Arvatavasti pidas tollane koalitsioon eeskujuks ja eesmärgiks nn friedmanlikku ideaalset majanduskorda, kus riik ja ametnik ei vastuta mitte millegi eest ja see tähendus laienes nende arvates ka raudteele, energeetikale ja riigi jõustruktuuridele."
Vähi hindab intervjuus kõrgelt Edgar Savisaare ajaloolist rolli: „Tema ajal saavutati Eesti iseseisvus ja töötati välja majandusreformide alused. Sellest tulenevalt oli üleminekuaja peaministritest tema roll kõige tähtsam."
Vastates küsimusele, kas N Liidust lahti haakinud Eesti saaks tulevikus hakkama vaid Euroopa Liidu turuga, ütleb Vähi: „ Kindlasti saaks, kuid ükski majandusjuht ega riik ei tohi loobuda uutest turgudest, eriti kui need asuvad nii soodsas kohas kui Venemaa Eestile. Pärast Eesti astumist Euroopa Liitu ja NATOsse on meil tingimata tarvis normaliseerida poliitilised ja majandussuhted idanaabri Venemaaga."
Vähi peab kahetsusväärseks, et Eesti-Vene piirileping on Riigiduumas endiselt ratifitseerimata, kuna selle taha jääb toppama ka majandussuhtlus. „Venemaale ei olnud kasulik piirilepingut sõlmida. Vaja oli teha vaid head nägu, leida ettekääne ja toimetada Eesti suhtes edasi ikka oma tahtmist mööda. Ja Vene poliitika saavutas selle eesmärgi eestlaste kätega hiilgavalt," ütleb Vähi järgmises Kesknädalas ilmuvas pikemas intervjuus.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (15)