Mis põhjustas 10 miljoni dollari afääri?

Ahnus, ebapädevus, ignorantsus

Üks neist oli rahastamisprogrammide koostamise ja eelarve volinik, leedulanna Dalia Grybauskaite. Teine aga auditi ja pettusevastase võitluse eest vastutav Siim Kallas.

„Siim Kallas sai oma hariduse ja poliitikateadmised  NSVL-i ajal. Kallas oli poliitiliselt tegev kommunistlikus Eestis. Ta kuulus aastatel 1972–1990 Kommunistliku Partei ridadesse. Kallas oli juba enne 1992. aastal Eesti Panga presidendiks saamist Nõukogude režiimis riigipanga administratsiooni juhtiv tegelane ning tema tegevus sõltus suuresti KGB toetusest.

Selle loo lõpus leiate end pead murdmas, kuidas selline mees üldse Euroopa Komisjoni juhttegelaseks tehti – mis veel hullem, miks Euroopa Komisjoni president Manuel Barroso määras ta teostama järelevalvet raha väljavoolu üle,“ imestab Mote.

Ta kirjutab artiklis pikalt „10 miljoni dollari“-afääri tagamaadest ja sellest, kuidas Siim Kallas ja tema nõunik Urmas Kaju sattusid kohtu alla süüdistusega riigi raha kasutamises ilma Eesti Panga nõukogu loata.

Mote'i sõnul pääses Kallas puhtalt. "Kallasele võis olla oluline abi, et tema kaitsja Indrek Tederi (praegune õiguskantsler – Toim.) õigusbüroo partner oli tollane justiitsminister ja seejärel Riigikohtu esimees Märt Rask. Õnneliku juhuse tulemusena oli Rask ka liige Reformierakonnas, mille liider oli Kallas."

Mote toob välja huvitava seiga. Majanduskuritegude talituse ülemkomissari Rocco Otsa sõnul olevat Eesti delegatsioon käinud Šveitsis Eesti riigi raha väärkasutamise kohta tõendeid kogumas. Paraku ei õnnestunud Eesti politseiametnikel mingil kummalisel põhjusel Šveitsi kolleegidega kohtuda vaatamata sellele, et need olid eestlaste tulekust teadlikud.

Kui Eesti politseinikel õnnestus oma Šveitsi ametivendadega kokku saada, teatasid viimased suure üllatusena, et paar päeva enne neid oli Šveitsi külastanud üks teine delegatsioon, kes oli kõik vajalikud tõendid endaga kaasa võtnud. Šveitsi politsei ei osanud öelda, kellega oli tegu, küll aga teadsid nad seda, et esimesel delegatsioonil oli voli materiaalsed tõendid kaasa võtta. Mote spekuleerib, et "teise grupi" näol oli tegemist Eesti salateenistusega, kellele oli antud käsk kaitse eesmärgil paberid kaasa võtta.

Victor Schiralli võitis ainsana

„Arvestades loetletud asjaolusid, on erakordselt kummaline, et Eesti valitsus ei kutsunud Interpoli appi juhtumit uurima. Europol pole samuti kordagi huvi ilmutanud, kuigi on loodud tegelema just sääraste juhtumitega,“arvab Mote.

Tema sõnul tegi Reformierakond suuri pingutusi, et vähendada Siim Kallase kohtuprotsessi tähtsust ja seda summutada. Ühe prokuröri väitel, kes töötas peaprokuröri juures, kui Kallase juhtum oli kohtus, ähvardati isiklikult tollast peaprokuröri Raivo Seppa. Sepale üritati ebaõnnestunult esitada kriminaalsüüdistusi.

„Kallas koos semudega kaotasid otsustusvõime ja kaine meele suure ahnuse tõttu. Nad sukeldusid illegaalsesse avantüüri ilma vajalike oskusteta.

Alates taasiseseisvumisest on Eesti harjunud elama poliitiliste skandaalide ja valede keskel. Eesti valija jääb hämmastavalt ükskõikseks, kui mõnda tema valitud poliitikut süüdistatakse korruptsioonis, ebakompetentsuses ja pettuses.

Sitsiillane Victor Schiralli oli ainuke kelm, kes kogu loost reaalsete kasudega välja tuli. Ta leidis võimaluse kõrvaldada 10 miljonit dollarit Šveitsi pangast ja karistamatult sellega minema jalutada. Tänaseni on jõus tema vahistamise order. Tema arreteerimine tulevikus võib ühtlasi uuesti avada ka Kallase juhtumi,“ sõnab Mote.

Pada sõimab katelt

4. septembri 2007. aasta BBC internetilehekülg kirjutab, et Kagu-Inglismaalt Euroopa Parlamenti valitud Ashley Mote vangistati 9 kuuks, kuna sai riigilt pettuse kaudu 65 000 naela.

Mote mõisteti süüdi 21 seaduserikkumises pärast 4 nädalat kestnud kohtuprotsessi Portsmouthis. Kui Mote oleks saanud vähemalt 12-kuulise karistuse, tulnuks tal Euroopa Parlamendi liikme kohalt taanduda.

Kohtuotsuse ettelugemisel sõnas kohtunik Richard Price Mote'ile: “Väita, et see juhtum on Teie reputatsiooni rikkunud, on selgelt liiga vähe. See on tragöödia.“

Mote'i juhitav äri kukkus kokku 1992. aastal. Seejärel taotles ta riigilt erinevaid toetusi ja abirahasid. 1996. aastal asus ta uuesti tööle, jättes teavitamata vastavaid ametiasutusi.

Rikkumised pani Mote toime 1996. aasta veebruarist kuni 2002. aasta septembrini, kui ta elas Langleys, West Sussexis.

Mote valiti Euroopa Parlamendi saadikuks 2004. aastal Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei (UKIP) ridades. Partei peatas tema kuuluvuse mõni päev pärast seda, kui Mote'i väärteod ilmsiks tulid.

UKIP juht Nigel Farage'i sõnul jahmatas teda kohtuotsuse leebus. “Kagu-Inglismaa valijate silmis kulutatakse praegu maksumaksjate raha mehe peale, kes kannab vanglakaristust ja on võimetu neid esindama.”

“Seda on küll palju loota, aga kui sel mehel oleks kübetki eneseväärikust, siis astuks ta tagasi oma ametikohalt,” sõnas Farage.

Ashley Mote ise eitab talle esitatud süüdistusi siiani.

Kes on Ashley Mote?

Sündinud 25. jaanuaril 1936 Londonis. Praegu töötab Euroopa Parlamendis iseseisva liikmena, esindades Kagu- Inglismaad. Töötanud kirjaniku, kolumnisti, ringhäälinguesindaja ja kommentaatorina. Ta on kirjutanud  tunnustust leidnud raamatuid kriketist.  Mote on tuntud Euroopa Liidu terava kriitikuna, kes on avaldanud mitu raamatut EL-i kohta, sh immigratsiooni ja õigusküsimuste vallas. Ta on korduvalt külastanud Eestit.

[fotoallkirjad]

MEES ILMA MINEVIKUTA: Eesti Ekspress tõdes 20. septembril 2007, et Eesti Pank on tänaseks likvideerinud suure hulga endise pangapresidendi Siim Kallase tegevust kajastavat materjali.  Aastase töö tagajärjel on Eesti arhiivides hävitatud palju tähtsaid dokumente.

PEAB OLULISEKS: Euroopa Liidu parlamendi saadik inglane Ashley Motepeab oluliseks  tutvustada eurooplastele kõrge euroametniku Siim Kallase tausta.

MEES PARIMAIS AASTAIS: Kas Siim Kallas väärib talle usaldatud Euroopa Komisjoni asepresidendi ametit? Mis põhjustas Eestis skandaalseima dollariafäär

Jaga |