Valitsuse maksureform rästiku moodi

TOOMAS VAREK,      18. juuli 2007


Nii tulumaksuseaduse kui ka aktsiisimaksu muutmise seadus on oma suure ühiskondliku mõju tõttu äärmiselt olulised. Riigikogu menetlusse anti eelnõud 28. mail. Napilt kaks ja pool nädalat hiljem, 14. juunil võeti need ka kiirkorras vastu. Kas parlament ongi muutunud Eesti Vabariigis kummitempliks, mis on vajalik üksnes otsuste kiirkorras „läbilaskmiseks"?

Tahan kohe rõhutada, et nendes seaduseelnõudes oli palju ka positiivset, millele võiksin kohe kahe käega alla kirjutada. Näiteks oli selliseks muudatuseks maksuvaba miinimumi tõus, millega toetatakse võrdselt kõiki palgasaajaid, olenemata nende sissetulekust. Protsentuaalselt olenevalt palga suurusest võidavad sellest eeskätt võikeste sissetulekutega pered. Keskerakonna valimisplatvorm sisaldab koguni idee tulumaksuvaba miinimumi ja alampalga võrdsustamisest.

Mul on siiralt hea meel, et sotsiaaldemokraatide survel on meie idee vähemalt mingis osas leidnud valitsuses arvestamist. Samuti toetame erametsaomanikest FIE-de maksusoodustust; siin on meil ühisosa nii Isamaa ja Res Publica Liidu kui ka sotsiaaldemokraatidega.

Mida see tõestab? Et sisukama diskussiooni korral oleks nii tulumaksuseaduse kui ka aktsiisimaksu muutmise seaduse eelnõudest võinud kujuneda kogu ühiskonnale sobivad seadused. Paraku on see töö pooleli jäänud.

Teine asi, mis muret teeb, on valitsuskoalitsiooni ebajärjekindel alkoholipoliitika. Keskerakonna valimisplatvorm nägi ette kompromissitut võitlust alkoholi liigtarbimise vastu. Aktsiisitõus on küll üks samm sel teel, kuid kahjuks, nagu me juba teame, mõjutab reaalset kurba olukorda vähe. Nii kange kui ka lahja alkoholi aktsiisi tõus praegusel kujul on mõeldud küll pigem rahakogumiseks, mitte aga alkoholitarbimise piiramiseks.

Keskerakonna esitatud ja uuringute kohaselt mõjusamad ettepanekud alkoholireklaami ja öise alkoholimüügi keelamiseks hääletasid IRL, sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond maha, põhjendusel, et kohe on tulekul terviklahendused. Need lahendused on suvekuudel küll pakkunud avalikku diskussiooni alkoholipiirangute üle terve riigis ja toonud kaasa terava rünnaku vaid ühe ürituse õllesummeri kui keskerakondliku nähtuse vastu, kuid terviklikult vastuvõetavat alkoholipoliitikat pole meil ikkagi. Samuti ei leidnud toetust Keskerakonna ettepanek, et vähemalt osa alkoholiaktsiisist tuleks suunata alkoholismi ennetuseks ja raviks.

Kõik see kokku aga ei takistanud valitsusel Riigikogu menetlusse andmast korrakaitseseaduse eelnõu, millesse reformierakondlasest justiitsminister Rein Langi eestvedamisel on sisse kirjutatud luba avalikes kohtades purjutada. Millegipärast nüüd terviklahendusi ei oodatud. Ilmsesti valitsusele meeldib, kui juua saab igal ajal ja igal pool.

Valitsus loodab ühemõtteliselt, et aktsiisitõus sillutab tee euro tulekule. Sellega võib osaliselt isegi nõustuda. Millega Keskerakond aga jätkuvalt nõus ei ole, on reformierakondlik tulumaksumäära langetamine. Kuigi Meelis Atonen Riigikogu kõnetoolist paatosega kuulutas, et sellest saab kasu 600 000 palgasaajat, tähendab tulumaksu langetamine siiski, piltlikult väljendudes, et marjakorjaja murakarabas sirutab käe maitsva marja järele, aga pistab sõrme rästikule otse suhu.

Tulumaksu langetamisel tekkiva eelarveaugu katteks läbi viidav kiirendatud aktsiisitõus koormab kõiki 600 000 palgasaajat (eriti aga neid, kes palka ei saagi, nt pensionäre). ﾜhe erakonna valimislubaduse nimel muutub enamiku palgasaajate rahakott hoopis kõhnemaks. Reaalselt võidab vaid väike grupp suurepalgalisi. Justkui nende mõtete toetuseks ilmus juuli alguses meie statistikaameti teade Eesti kuulumisest Euroopa Liidu 5 kõige ebavõrdseima sissetulekute jaotusega riigi hulka.

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse seletuskiri jättis aga hoopis kajastamata seaduse mõju erinevatele ühiskonnagruppidele.
Saan aru, miks see on tegemata – sest siis näeksime mustvalgel, et tulumaksu langetamisest võidab üksnes väike ja marginaalne ühiskonnagrupp. Majanduspoliitikas on aga absurdne rääkida inflatsiooni ohjeldamisest, kui hinnatõusuga ja teisest küljest maksukärbetega inflatsioonile hoopis hoogu juurde lükatakse.

Eelnõus ei olnud ka mitte sõnagagi mainitud, et aktsiisitõus toob nii ühistranspordi kui ka kütuste kallinemisega lisakulutusi kohalikele omavalitsustele. ﾜldsõnaline lubadus, et eks me eelarveläbirääkimiste ajal asja arutame, mind kui Riigikogu liiget ja endist linnapead ei rahulda. Sügisel hoian kindlasti neil probleemidel edasi silma peal.

KESKMÕTE
Tulumaksu langetamine tähendab piltlikult, et marjakorjaja murakarabas sirutab käe maitsva marja järele, pistab aga sõrme rästikule otse suhu.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (16)