![]() Kärbime hariduse tiibu …KRISTJAN VAGA, 05. september 2001Valitsus võtab noortelt võimaluse omandada kvaliteetne kõrgharidus, maksustades selle. Eirates õpilaste proteste motiveeritakse Eesti haritlasi Eestist lahkuma. On juba päris selge, millises suunas Eesti, haridust silmas pidades, liigub. Kindel siht on kaotada riiklik toetus haridusele ja kehtestada tasuline haridus. Riigieelarvelisi õppetoole kaotatakse mainekas Tartu ülikoolis ja luuakse juurde ülikoolides, mis on alles noored ning ebakompetentsed. Loomulikult saab nii koolitada üliõpilasi odavamalt, aga mitte kvaliteetsemalt. Kas eelistame tõesti kvantiteeti kvaliteedile? Vajame hariduse ühtlustamist Kõrghariduse tase Ülikoolides erineb radikaalselt. Vaja oleks kõrghariduse ühtlustamist Eestis tervikuna. Siis valiks noor üliõpilane kooli enda elukoha lähedal ja ei peaks kulutama tuhandeid mujal õppimise tarvis. Loomulikult ei saa kõik koolid olla täiesti võrdsed. Siiski annaks midagi ära teha. Riigi kontroll kõrghariduse ja üldse hariduse suunas peab tugevnema! Noor üliõpilane ei tea midagi Eesti ülikoolide nii suurtest erinevustest. Kui aastad koolis käidud ja õppelaen tarbetult kulutatud, tõdetakse kurvalt, et kõik on olnud asjata. Riigieelarveline haridus ohus Järgmiseks aastaks kaotati 500 riigieelarvelist õppekohta. Kuna üldse lõpetab Gümnaasiumi 6000 õpilast, siis on seda väga palju. Kõige valusamalt nuheldi Tartu ülikooli, seal kaotati suurim hulk riigieelarvelisi õppekohti. Tartu on Eesti mainekaim ülikool humanitaaraladel, sellepärast teda vist karistataksegi. Ninamehed poliitikas ei respekteeri humanitaariat. Oluline on, et üliõpilasi motiveeritaks Eestisse jääma. Hetkel on valitsuse käitumine aga pimedat viha ning nördimust tekitav, mingist motivatsioonist siin juttu olla ei saa. Lukas ütles ühel riigikogu infotunnil, et kunagi ei ole Eesti kõrgkoolides õppinud rohkem üliõpilasi, kui hetke seisuga. Kuidas saakski teisiti. Selle poole me ju püüdlemegi!!!? Pisikesed valikud suures Eestis Tõsi, konkurents on tihe ning seal läbilöömine igaühe enda mure, see ju õpilase enda elu, oma valikud milles pettuda. Tõsi on ka see, et need pisikesed valikud mõjutavad suure Eesti tulevikku. Haridusse investeerida on targim mida riik teha saab. Tasulised koolid jäävad ja miks peaksidki nad kuskile kaduma. Miks aga riigi toetus tasulise hariduse pealetungil taandub. Kas oleme jällegi uue ekstsentrilise valitsuse eelarvekärpe poliitika küüsis ja kas nüüd loodetakse sentide kokkuhoidmist teostada hariduse arvelt? Kurb! Viimati muudetud: 05.09.2001
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |