13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Ka õiguskantsler nõuab riikliku meedia tasakaaluAllan Alaküla, 19. aprill 2006Eelmises Riigikogus Isamaaliitu esindanud Jaana Padrik vahendas 17. aprillil õiguskantsler Allar Jõksi vastuse respublikaanide arupärimisele avalikus omandis oleva meedia poliitilisest tasakaalust. Kuna kõikides üleriigilistes eralehtedes ja ka avalik-õiguslikus ringhäälingus ilmus Jõksi vastusest vaid räigelt tsenseeritud versioon, millest oli välja kraabitud kõik riikliku meedia tasakaaluvajadusele viitav, siis avaldame katkeid Jõksi tekstist, kust on välja toimetatud omavalitsuste osad. Arvestades riigile ja omavalitsustele kuuluva meedia massierinevusi (eelkõige ETV ja Eesti Raadio ning vallalehtede tegemiseks kuluvat maksumaksja raha, mille õiglase jaotuse pärast Jõks ju muretsebki), on selline valik kahtlemata objektiivsem. Maksumaksja raha eest välja antavates riigi /.../ väljaannetes teatud erakondade seisukohtade propageerimine võib Jõksi hinnangul olla käsitletav nende erakondade varjatud rahastamisena, kuna seeläbi kannab osa erakonna reklaamikuludest riik /.../. Erakondade erinev kohtlemine poliitilise info edastamisel maksumaksja raha eest välja antavas meedias rikub põhiseadusest tulenevat erakonnavõrdsuse nõuet. Kui avaliku võimu väljaannetes /.../ pakutavat informatsiooni on võimalik käsitleda valimisreklaami või poliitilise avaldusena, tekib õiguskantsleri hinnangul küsimus erakonna põhiõigustest ning võrdsest kohtlemisest. Erakonnavõrdsus ei tähenda ainult võrdset võimalust kandideerida valimistel, vaid võrdsust ka erakonnale reklaami tegemise ning valimiskampaania läbiviimise tingimustes. See võrdsuse nõue laieneb ka erakondi populariseeriva info edastamisele meedia vahendusel. Jõksi hinnangul on erakonna põhiõigustes väga oluline erakondade rahastamise teema. Parteide rahastamise mehhanismid peavad olema kujundatud selliselt, et oleks tagatud erakondade efektiivne võistlevus. Riigipoolse rahastamise puhul on eriti oluline, et sellega ei suurendataks juba olemas olevaid ebavõrdsusi erakondade vahel. Erakondade mis tahes põhjendamatu erinev kohtlemine avaliku võimu poolt rikub aga erakonnavõrdsuse nõuet. „Poliitilise tahte kujundamise protsessis peavad valitsema ausa mängu reeglid. Ausad reeglid eeldavad, et valimisvõitlust pidavatel erakondadel on võrdsed võimalused," rõhutas Jõks. /.../ Riigipoolne erakondade toetamine pole Jõksi hinnangul iseenesest välistatud, ent riiklikud meetmed ei tohi kuidagi kallutada poliitiliste arvamuste kujunemist. „Põhiseadusest tulenev demokraatia põhimõte nõuab, et valimistel saaksid inimesed vabalt valida erinevate ideede vahel. See nõue kaotab oma sisu, kui ideedel puudub võrdne võimalus avalikkuse ette ehk n.ö „arvamuste turule" pääseda,",ütles õiguskantsler. Riigiasutuste /.../ poolt välja antavates infomaterjalides teatud erakonna seisukohtade propageerimine või valimisreklaami tegemine võib õiguskantsleri hinnangul olla käsitletav kaudse riikliku rahastamisena, kuivõrd seeläbi kannab osad erakonna (reklaami)kulud riik /.../. Seesugune kaudne riiklik rahastamine peab põhiseadusest tulenevalt toimuma seaduslikus korras ning loomulikult võrdsetel alustel. Näiteks avalik-õiguslikus telekanalis valimisstuudiote korraldamine on põhiseadusega kooskõlas seni, kuni see ei riku erakonnavõrdsuse põhimõtet. „Vastasel juhul võib tegemist olla varjatud annetusega, mis on erakonnaseaduses otsesõnu keelatud. Juhul, kui erakond saab enda käsutusse vahendeid, mis ei ole seadusega lubatud, võib sellele järgneda vastutus karistusseadustikus sätestatud korras," ütles Allar Jõks. Erakonnaseaduse kohaselt on varjatud annetus mis tahes kaupade, teenuste, varaliste ja mittevaraliste õiguste loovutamine erakonnale tingimustel, mis ei ole kättesaadavad teistele isikutele. Erakondade rahastamise juures väärib tähelepanu veel üks nüanss – nimelt kehtib demokraatlikus õigusriigis nõue, et erakondade rahastamine peab olema läbipaistev. Selle täitmiseks on rakendatud mitmeid nõudeid: avalikustama peab majandusaasta aruande, annetused ning valimiskampaania vahendite päritolu. Seega, lisaks erakonnavõrdsusele ning varjatud annetuste lubamatusele tekib ka küsimus: kuidas on tagatud ülalkirjeldatud kaudse rahastamise kohta teabe jõudmine avalikkuse ette? „Nagu mitmetel varasematel kordadel, pean järjekordselt rõhutama, et erakondade rahastamisel on vastutus rikkumiste eest ebaselge, kontroll puudulik ja rakendamispraktika peaaegu olematu," ütles õiguskantsler. Viimati muudetud: 19.04.2006
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
