Saksamaa jätkab Merkeli juhtimisel

Kevadel kerkis küll korraks üles võimalus, et sotsid rebivad ette, kuid see oli vaid lühiajaline sööst. Sotsiaaldemokraadid mängisid enda šansid ise maha sellega, et hakkasid liiga innukalt rääkima alternatiividest suurele koalitsioonile.

Tundub, et paljud sakslased olid valmis toetama sotside juhi Martin Schulzi saamist liidukantsleriks, kuid seda vaid juhul, kui sotse tasakaalustaksid koalitsioonis kristlikud demokraadid. Jutud võimalikust puna-rohelisest või puna-puna-rohelisest koalitsioonist peletasid tsentristlikud valijad tagasi Merkeli taha.

Kui veebruaris ja märtsis käis sotside ja kristlike demokraatide vahel juba päris tasavägine rebimine, siis tänaseks on vahe 13–14% ja sotsid võivad saada oma nõrgima tulemuse pärast Teist Maailmasõda. See näitab, et vasakpööret sakslased üldiselt ei ihka.

Parlament saab täiendust

Vasakpartei ja rohelised peaksid saama taas 8–9% häältest, nagu eelmistel valimistel, kuid enam-vähem sama tulemust ennustavad küsitlused nüüd ka eelmine kord parlamendist välja langenud liberaalidele ja erakonnale „Alternatiiv Saksamaale“. Nende nelja paremusjärjestuse selgumist oodataksegi praegu suurima põnevusega.

Koalitsiooni võib neist asja olla siiski vaid liberaalidel ja rohelistel. „Alternatiiv Saksamaale“ on mänginud ennast täiesti nurka käremeelse retoorikaga, mille tõttu see heideti eelmisel aastal välja isegi Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioonist Euroopa Parlamendis.

Tegemist ei ole päris EKRE analoogiga. Näiteks üks nende esinumbritest Alice Weidel on teatavasti lesbiline (kasvatab koos oma naisega kahte last), kuid erakonnas aja jooksul süvenenud ksenofoobne hoiak (kohati ka selle liikmete varjamatu flirt natsionaalsotsialismiga) on muutnud Saksamaal tsiviliseeritud poliitiliste jõudude jaoks mõeldamatuks selle erakonnaga koalitsiooni moodustamise.

Koalitsiooni Vasakparteiga, mis põlvneb kunagi Ida-Saksamaad valitsenud Saksamaa Sotsialistlikust Ühtsusparteist, on kristlikud demokraadid ja liberaalid välistanud ajaloolistel ja ideoloogilistel põhjustel.

Võimalik Jamaika-koalitsioon

Kui kevadel tundus, et Saksamaal ei ole enam alternatiivi kristlike demokraatide ja sotside suurele koalitsioonile, siis nüüd räägivad küsitlused teist keelt. Ka paljud poliitikud eelistaksid nn. Jamaika-koalitsiooni.

Nimetus "Jamaika-koalitsioon" tuleb sellest, et kristlike demokraatide must, liberaalide kollane ja roheliste roheline annavad kokku Jamaika lipuvärvid.

Sellise kolmikliidu võimalikkusest räägiti ka pärast 2005. aasta parlamendivalimisi, kuid toona tegid seda peamiselt ajakirjanikud. Liiga suurte ideoloogiliste erimeelsuste tõttu välistasid siis sellise võimaluse nii liberaalid kui ka rohelised.

Need 12 aastat tagasi toimunud valimised, mille tulemusel Angela Merkel sai liidukantsleriks, viisid suure koalitsiooni sünnini. 2009. aastal vahetati sotsid välja liberaalide vastu, seejärel tuli taas suure koalitsiooni kord.

Merkeli tegevusloogikat tundes näib tõenäoline, et temagi eelistab nüüd Jamaika-koalitsiooni. Üks selline juba moodustati suvel pärast maapäeva valimisi Schleswig-Holsteinis – see oli ettevalmistus samalaadseks koostööks üleriigilisel tasandil.

Kes tuleb pärast Merkelit?

Merkeli juhtimisel on Saksamaa läbinud 12 aastat stabiilset arengut. Kui arvestada, et järgmiste valimiste ajal 2021. aastal on ta alles 67-aastane, siis võib teoreetiliselt seista ees veel teist sama palju.

Tõenäoliselt nii siiski ei juhtu. Raudne kantsler Otto von Bismarck valitses küll ligi 23 aastat, aga vaevalt keegi seda rekordit ületada suudab.

Saksamaal välja kujunenud stabiilne demokraatlik süsteem tagab selle, et liidukantsleriks ei saada üleöö, vaid kasvatakse teisi juhtivaid ametikohti läbides. See ahendab oluliselt Merkeli võimalike järglaste ringi.

Praeguses kontekstis on kõige sagedamini mainitud nüüdse kaitseministri Ursula von der Leyeni nime, kuid tema ei sobi oma vanuse poolest, sest on Merkelist vaid neli aastat noorem. Uus juht valitakse kindlasti pikemat perspektiivi silmas pidades.

Kui peaks juhtuma, et „Alternatiiv Saksamaale“ tõuseb nende valimistega kohe kolmandaks jõuks parlamendis, siis võib kihla vedada, et nelja aasta pärast Merkel enam ei kandideeri. Tema asemel on siis kristlike demokraatide kandidaadiks liidukantsleri kohale keegi teine.

Kõige tõenäolisemalt Alexander Dobrindt.

[fotoallkiri]     MERKELI MANTLIPÄRIJA? Kui „Alternatiiv Saksamaale“ saab tugeva tulemuse, siis võib nelja aasta pärast olla kristlike demokraatide kantslerikandidaadiks Alexander Dobrindt.

ANDRES LAIAPEA,

välispoliitika vaatleja

Jaga |