Rein Toomla: „Eesti mudel – kaks liidererakonda ja riburada sõltlasi“

URMI REINDE,      03. oktoober 2007


„Eesti näikse olevat sallimatuse ühiskond. Ja suhtumine Keskerakonda näib seda kinnitavat," kirjeldas Tartu Ülikooli politoloogiaõppejõud Rein Toomla praegust nii elulist kui ka poliitilist pilti.

21. septembril esines Keskerakonna linna- ja vallajuhtidele Tartu Ülikooli politoloogiaõppejõud Rein Toomla. Paides toimunud KE omavalitsuskogu aastakoosolekul iseloomustas ta Eesti erakondlikku maastikku, hinnates erapooletu teadlasepilguga viimase aja poliitsuundumusi. Toomla vastas ka omavalitsustegelaste rohketele ja paiguti teravatele küsimustele.

Parlamendi koosseis

Toomla võttis oma ülevaate aluseks Riigikogu koosseisu ja olukorrad pärast 1999., 2003. ja 2007. aasta valimisi. Tema sõnul oli pilt kõigil kolmedel valimistel kujunenud suhteliselt sarnaseks.

1999. aastal pääses Riigikogusse kuus erakonda ja Keskerakond võttis 28 kohta. 2003. aastal võtsid Keskerakond ja Res Publica kumbki 28 kohta ja parlamenti pääses samuti kuus erakonda. 2007. aastal võttis Reformierakond 31 kohta ja Keskerakond 29 kohta, parlamenti jõudis taas kuus erakonda.

„Kas see ongi Eesti mudel? Kuigi see on õhkõrn oletus, võib siit juba teatud seaduspärasust välja lugeda," arvas Toomla. Mõne partei unistust või lootust justkui kujunevast kahe-partei-süsteemist Toomla analüüsi põhjal küll välja ei loe. Pigem näib püsivat „viie-kuue-partei-süsteem".

Domineerivad kaks erakonda. 2003 olid paaris Kesk ja ResP, tänavu kevadel Ref ja Kesk, ülejäänud tulevad riburada pidi järele.

Valimistulemuste võrdlemine näitab ka, et võitja võtab siiski maksimaalselt vaid 30 protsenti häältest. Ja mitte rohkem.
Kui minna ajas veel tagasi, siis oli Toomla sõnul ilmselge erand 1995. aasta ja KMÜ (Koonderakonna juhitud liidus kokku viis parteid) võit 41 kohaga. Mäletatavasti võttis ka 1992. aasta valimiste võitja Isamaa juhtimisel ikkagi alla 30% häältest, sobides reeglipärasse.

Siit võib proovida pronoosida ka järgmiste valimiste tulemust. Suurt lootust, et keegi saab rohkem kui kolmandiku kõigist valijate häältest, Toomla arvates ei ole. (Kui muidugi ei muudeta valimisseadust.)

Võib seega enam-vähem kindel olla, et ka tulevikus otsivad kaks suurt (= võitjat, liidrit) erakonda endale sõltlasi. Piltlikult väljendudes, liidererakond A on ühes blokis paari-kolme väikeparteiga ja erakond B omakorda paari parteiga.

„Varjatud kujul võib ka sellist arenguteed pidada kahe-partei-süsteemiks," märkis Toomla."Kuid me näeme seda siiski vaid blokkide, mitte erakondade järgi."

Toomla tõi näiteks olukordi lähinaabrite juures, võrreldes meid Soome, Rootsi ja Lätiga. Valimissüsteemid on sarnased, pildid aga täiesti erinevad.

„Selgelt on märgata, et on välja kujunenud Eesti mudel, Soome mudel jne. Rootsis Riksdagis domineerib üks võitjapartei 40% häältega. Soomes kehtib kolmikvalitsus koosseisus Koonderakond, Keskusta ja Sotsiaaldemokraadid. Läti Saeima moodustavad neli parteid."

Suhtumine erakondadesse

Kuidas suhtuvad ühe erakonna toetajad teiste erakondade kandidaatidesse? Tartu Ülikooli politoloogiaosakond tegi selle teadasaamiseks nn uksesuu-küsitluse, kus inimestele esitati küsimused otse valimisjaoskonna lävel.

Saadud vastustest ilmneb, et siin on Keskerakonnal kõige rohkem vastaseid, ehk teisiti öeldes – kõige rohkem antikandidaate valiti just keskerakondlaste seast. Küsimusele Millise erakonna poolt te mingil juhul ei hääleta? vastas 2003. aastal 40% ja 2007. aastal juba üle poole vastajatest, et tegemist on keskmehe või -naisega. Teistel erakondadel nii palju selgelt eristunud vastaseid ei ole.

KE omavalitsustegelaste ühine arvamus oli siinkohal see, et meedia on n.-ö oma töö teinud ja inimestele edastatakse infot valikuliselt: Keskerakonna kohta põhiliselt ainult halba, teiste erakondade kohta põhiliselt ainult head.

Toomla jättis märkuse kommenteerimata, kuid ütles, et selline ühe suure ja mõjuka erakonna negatiivhinnanguline teravdumine ei tee Eestile tervikuna head, sest toodab ühiskonda juurde sallimatust. Eestlased paistavad rahvusvahelistes reitingutes niigi silma sallimatuse kõrge näitaja poolest, olgu küsitlusobjektiks võõramaalased, teine rass, naiste olukord, puuetega inimesed, vähemused jmt.

„Eesti näikse olevat sallimatuse ühiskond. Ja suhtumine Keskerakonda näib seda kinnitavat," üldistas politoloogiaõppejõud. Hämmastas ka see, et noored, kes peaksid eeldustekohaselt olema liberaalsed ja sallivad, seda ei ole.
Varanduslikust vaatevinklist võiks justkui eeldada, et jõukam rahvas on sallivam ja rahumeelsem. Kuid suhtumises Keskerakonda on rikkam elanikekiht pigem KE-vastane.

Toomla diagrammid tõestasid auditooriumile, et Rahvaliidu ja Keskerakonna seas vastastikku antikandidaate peaaegu pole.

„Kuid see-eest Isamaa ja Res Publica Liidu puhul on vist vint kõvasti üle keeratud – IRL on Keski suhtes maksimaalselt sallimatu. Ja ka vastupidi: Keski valijatest ei valiks peaaegu mitte keegi isamaalasi."

Toomla kommenteeris, et hiljutine poleemika IRL-i ja Keski võimaliku lähenemise üle, eesmärgiks ühine koalitsioon, selle küsitluse valguses lonkab küll kõvasti.

Demograafilised aspektid

Keskerakonna toetajate hulgas on rohkem naisi – 55%.

Mis puudutab vene parteisid, siis pärast 2003. aastat, kui nad parlamenti ei jõudnud, läksid nende toetajad KE poole üle. Keskerakonda toetab viimaste küsitluste järgi kuni kolmandik Eestimaa venekeelseid elanikke.

Toomla sõnul peaksime seda tulemust kõigiti hindama ja niisuguseid integreerivaid protsesse toetama: "Märkimisväärne on see saavutus igatahes, et osa vene valijaid on asunud eesti erakonna taha."

Ja muide, Toomla väitel toetab tervelt neljandik vene valijaid Reformierakonda. Ka see on loomulik.

Siinjuures Toomla küll täpsustas, et peale aprilli 2007 uusi küsitlusi tehtud ei ole. Võib-olla on venelased hoopis tagasi tõmbunud ega lähe üldse enam valima?

Pensionäridest. Keskerakonna programmist leiab vanemaealine endale mõndagi sobivat, seepärast toetavad tsentriste suuresti pensioniealised. Kuigi ka see tendents on Toomla hinnangul vähenemas – pensionäridele meeldib Reformierakonna ilmne sotsiaalsemaks muutumine.

„Ideaalis peaks igal erakonnal olema toetajaid kõikides vanuserühmades," märkis Toomla.

Omavalitsustegelaste auditooriumist kostis seepeale küsimus, miks eesti noored kipuvad olema rohkem parempoolsed, kui klassikaliselt on ometi noorus alati olnud vasakpoolne. Vastastikuses diskussioonis jõuti järeldusele, et võib-olla mõjutab ka noori, sh õppivat noorsugu ja isegi üliõpilasi, seesama sallimatus, mis Eesti ühiskonnale hakkab järjest rohkem kahju tooma.

Üles kirjutanud Urmi Reinde


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)