Võimust on saanud kaup

ANDO LEPS,      21. november 2001


Ka Eesti vajab kõrgemat korruptsioonikomisjoni

XX sajandi lõppu võib nimetada korruptsiooni globaliseerumise perioodiks, mille tähendus seisneb pidevates korruptiivsetes skandaalides paljude riikide esimeste meestega.

Õigusteadlane ja poliitik

Euroopast võib seoses korruptsiooniskandaalidega mainida niisuguseid nimesid Saksa LV endine kantsler Helmut Kohl, Prantsuse endine president Francois Mitterrand, praegune Prantsuse president Jacques Chirac, Iisraeli endine president Ezer Weizmann jt. Kodusest Eestist kuuluks siia aga kindlasti endine president Lennart Meri.

Korruptsiooni maailmastumine

Analüüsides Oxfordis välja antud raamatut "Täielik XX sajandi kronoloogia" (autorid N. Williams, Ph. Waller ja J. Rowett) ja samuti "XX sajandi ajalugu" (autor J. Grenville), selgub, et esimesena mõisteti riigipeadest kohtus süüdi Pakistani president Benazir Bhutto, keda 1990. aastal süüdistati korruptsioonis ja ebakompetentsuses, mille tagajärjel ta oli sunnitud erru minema.
Täpselt samasuguse süüdistusega saaks täna erru saata Eesti Vabariigi valitsuse eesotsas peaminister Mart Laariga. Ja võib-olla mitte ainult erru, vaid mõni tuleks anda ka kohtu katsuda.
1992. aastal, peale kümme aastat kestnud "sõda" maffiaga, alustas Milanos juristide erikomisjon Itaalia peaministri Bettino Craxhi suhtes eeluurimist. Eeluurimine ja hilisem operatsioon "Puhtad käed" viisid selleni, et avastati arvukaid korruptsioonijuhtusid Itaalia valitsusringkondades. Kuid juba 1994. aastal alustati jällegi uus kriminaalasi, seekord altkäemaksu andmise kohta ühele operatsiooni "Puhtad käed" juhile Itaalia peaministri Silvio Berlusconi poolt. Muide, see mees on ka täna Itaalia peaminister.
1995. aastal alustati kriminaalasi Itaalia seitsmekordse peaministri Giulio Andreotti suhtes, keda süüdistati seotuses maffiaga. Kuid 1999. aasta detsembris mõisteti Andreotti siiski õigeks. Craxhi aga, kartes kohtu alla sattumist kodumaal, suri 2000. aasta jaanuaris pagenduses Tuneesias.

Arvatavasti on ka Eestis jõudnud kätte aeg juristidest koosneva sõltumatu erikomisjoni moodustamiseks (mõeldav oleks Vabariigi Presidendi juures), kes hakkaks uurima kõrgemate riigitegelaste poolt toimepandud õiguserikkumisi. Meie justiitssüsteem (õiguskaitseorganid) pole seda seni võimeline tegema või pole tahtnud seda teha.

Korruptsioonil vanad ja sügavad juured

Korruptsioonist kui võimu roiskumisest kirjutasid juba vanaaja suured mõtlejad Aristoteles ja Platon, kes pidasid korruptsiooni poliitiliseks nähtuseks. Kuid korruptsiooni sisemist mehhanismi kõrgemates võimusfäärides on kõige sügavamalt analüüsinud anarhismi teoreetik Mihhail Bakunin, kes oma raamatus "Korruptsioon. Macchiavellist. Riikluse areng" tegi seda juba XIX sajandi seitsmekümnendatel aastatel.
Bakunin kirjutas, et riigijuhtide korruptiivne tegevus seisneb juhtimise vahendite iseärasuses. Korruptiivne tegevus on äärmiselt vajalik instrument poliitikute käes, kuna nad valdavad täiesti uut kunsti, kõikide võimalike vahenditega võimule saamise ja võimu säilitamise kunsti.
Miks korruptsioon, kui "poliitilise kunsti" vahend ilmutas end kõige jõulisemalt just XX sajandi 1980-1990. aastatel? Vastuse sellele küsimusele annab Rooma Klubi ettekanne "Esimene globaalne revolutsioon" (1991). Selle dokumendi koostajad väidavad, et poliitilist võimu kaasaegses maailmas ei kontrollita enam relvastuse võimsuse ja relvajõudude arvukusega (selle hea näide on 11. septembri sündmused New Yorgis ja Washingtonis), vaid eelkõige raha jõu ja kapitali võimuga.

Süüdi on raha

Samuti märgitakse ettekandes, et 1980. aastatel olid kõik maailmaturud haavatud "rahahullusest," mis seisnes arvutitega börsidel tehtud valuutaspekulatsioonidest, mis omakorda muutusid teatud "mänguks" ja väljusid majandusliku reaalsuse raamidest. Kõik see omakorda avaldus ühiskonnaliikmete väärtushinnangute järsus muutuses, mis varem olid kindlustanud ühiskonna ja tema liikmete teatud monoliitsust.
Mõnes maailma piirkonnas oli see seotud religiooni taandumisega, teistes regioonides usu ja poliitilise süsteemi ning tema juhtide autoriteedi vähenemisega. Kuid korruptsioon kõrgemate riigitegelaste seas õitseb just tänu rahamaailma hoogsa tulekuga riigi juhtimisse, mille tagajärjel ühiskonnaliikmete väärtushinnangud järsult muutuvad.
Nii sulavad aktiivselt kokku poliitiline ja majanduslik võim. Nn. "võimu köögi" fenomen sisaldab endas riigi kõrgemate võimukandjate otsustuste vastuvõtmise protsessi ärimeeste, pankurite ja allmaailmategelastega ametlike võimustruktuuride teadmata. Seejuures on "võimu köök" muutnud võimu kaubaks, mille tagajärjel on peale raha-, tooraine- ja tehnoloogiliste turgude ilmunud täiesti uus turg - võimu turg. Mis puutub korruptsiooni, siis just korruptiivses tegevuses avaldub kõige selgemini võimu müümise mehhanism võimuteenuste turul.
Kahjuks tallavad ka Eesti valitsus- ja võimustruktuurid sedasama riigile ja rahvale hukatuslikku rada. Kuulduste kohaselt on asi läinud isegi nii kaugele, et mõni allmaailmategelane käsutavat keskkriminaalpolitseid ühe või teise otsuse langetamisel.
"Võimu köök" on muutnud võimu kaubaks. Tagajärjeks on muude turgude kõrvale ilmunud täiesti uus - võimu turg. Ning just korruptiivses tegevuses avaldub kõige selgemini võimu müümise mehhanism võimuteenuste turul.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)