Poliitika nagu unenägude vabrik

EVELYN SEPP,      19. veebruar 2003


Vaevalt kedagi üllatab, et valimisteni on jäänud 12 päeva. Siiski ei maksa sellest heituda, sest ega need viimaseks jää - vähemalt neile, kes asjasse tõsiselt suhtuvad. Vaatamata sellele, et töökaaslased ja naabrid kurja nalja ajude pesu või pestud ajude teemal viskavad, on vaja neidki ju aegajalt pesta-tuulutada. Sel aastal tuleb aga ka kevad lihtsalt varem - kandkem siis pööningki vanast kolust varem tühjaks. Poliitikamaastikul võibki nii juhtuda, et hulk "parem enne" ületanud kolu kantakse ajaloo prügikasti. Küsimus taandub sellele, kui väärikalt see toimub.
Töö, mis valimiste tulemust mõjutab, on suures osas tehtud. Kandidaadid, kel oma valijatele midagi öelda oli, on rääkinud. Kui enda olemasolu õigustuseks midagi teha kavatseti, on tegu ka tehtud. Ühesõnaga, kõik on Teie kätes, lugupeetud valijad!
Teie kätes on nüüd valida õigeid kandidaate ja vahet teha, kes tegi ise, kes kirjutas teiste tehtu enda nimele, kes rääkis õiget juttu, kes üritas vale ja pettusega läbi saada. Valimiskampaanias on tänaseks juba kõike nähtud: süüdistusi, nagu viiks astmeline tulumaks tagasi sotsialismi. Olgugi et see on selge samm Euroopasse. Ja vastupidi, proportsionaalne tulumaks on samm itta, Venemaale lähemale!
Valijad on lugenud, kuidas eakate inimeste toetusi pilanud poliitikud seda nüüd oma tubli tööna meelde tuletavad. On nähtud "uut poliitikat", mis korrates Eesti Raadio Rahvateenrites kuuldut "on kõrvale heitnud viimse viigilehe oma häbituselt". Nimelt ilma igasuguse häbitundeta valetab keegi Sesteri-nimeline kandidaat end tõsiseks tegijaks. Tema olevat oma lubadused täitnud: tänu Res Publicale on Tallinnas võimalik 15 minutit tasuta parkida. Mis sest, et selle muudatuse tegi hoopis Riigikogu ja liiklusseaduses ja teadaolevalt kaotas Res Publica Tiit Käbini korduval ülejooksmisel oma esindatuse Riigikogus sootuks.
Tänu Sesterile olevat kaotatud ka mootorsõidukimaks. Minu mäletamist mööda kaotati see pigem tänu Reformierakonnale, kes seda lubas ja selle Tallinna koalitsioonileppesse kirjutas. Sama oli 5000 kroonise sünnitoetusega. Pole inimest, kes ei teaks, et selle eest seisis ja koalitsioonileppe kaudu ka ellu viis Keskerakond. Keegi Sester on seni hiilanud küll ainult sellega, et pole ümber lükanud süüdistusi kuritahtlike pankrottide tegemises ning kümnete miljonite riigile maksmata jätmises. See vist ongi kord, mida Res Publica propageerib. Õigemini korralagedus.
Nii palju siis antud ja võetud lubadustest.
Olen ise korduvalt tabanud end kõrvalt vaatamas kõike, mida poliitikaks nimetatakse. Mõnikord näib toimuv nagu üks pikk unenägu, mis ei saa ega saa otsa. Ärgates jääb hinge kripeldama tunne, et teed ja teed õigeid ja vajalikke asju, kuid tulemust ei näe. Tegelikult vist ei saagi näha. Sest ükski ühiskondlik protsess ei ole iseenesest mingi asi, millel on piirid ja konkreetne vorm. Tulemuse mõttes ei saa protsessi piltlikult öeldes võtta riiulilt ning panna hopsti teisele riiulile, öeldes, et nüüd ongi valmis. Kiirelt ei käi midagi.
Mis oleks viga, kui tegelikku elu mõjutavad lahendused sünniksidki pelgalt allkirja andmisest või mõne avaldusega liitumisest. Paraku on see ainult osa tseremooniast, mis aitab hoida avalikkuse huvi nii vähe glamuursel elualal nagu poliitika. Tunnistagem üles: kes meist pole kas või korra elus lootnud, et keerulised asjad imeväel lahenevad? Lootused ja lubadused on aga ise asjad. Iga väike nihe paremuse suunas nõuab igapäevast, järjekindlat ja isegi ennasthävitavat tööd. Lahendused tulevad samm-sammult aja jooksul.

Nii on poliitika küll töö nagu iga teinegi: sageli raske ja rõõmuvaene nagu pikas unenäos. Ainult tööpäev ei alga ega lõpe kella järgi. Ja puhkust ka ei ole - sa oled tööl seni, kuni su volitus Eesti asja ajada kestab. Kel neli, kel kümme aastat. Kel elu lõpuni. Vastutada tuleb aga veelgi kauem.
Ja uskuge mind, kui keegi lubab teile midagi muud või mõni teile muidu sümpaatne kandidaat loodab, et poliitiku elu on uhke, siis ta ei tea, millest räägib. Andkem talle andeks, aga valida teda ei maksaks. Jätkem talle omad unenäo vabrikud.

KESKMÕTE
Iga väike nihe paremuse suunas nõuab poliitikult igapäevast, järjekindlat ja isegi ennasthävitavat tööd.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (36)