Ilves peab Eesti maksusüsteemi feodaalseks

12. november 2003


Möödunud nädalal küsis Mõõdukate üks juhtpoliitikuid Toomas Hendrik Ilves (5. novembri SL Õhtuleht, "Eesti kui Euroopa Pavlovi koer"), kus on Eesti idee.
Ilvese arvates ei suutnud välisminister Ojuland valitsuse ettekandes sõnagi öelda Eesti tulevikukavatsuste kohta ja seega on valitsus valinud suhtumise, kus Eestil puuduvad täiesti oma idee ja suund. Ojulandi kõnest järeldub ka, et Eesti on vaid reageerija - teised riigid tulevad välja ideedega, mida meie siis toetame või laidame.
Ilvese sõnul peitubki siin meie dilemma Euroopa Liidu ees. "Kas oleme nagu Pavlovi koer, kes reageerib reflektoorselt? Või sarnaneksime pigem Soomega, kellel oli omal ajal selge arusaam oma soovidest?"
Kesknädal meenutab, et Ilves on oma poliitilise karjääri jooksul korduvalt viidanud sellele, et Eesti peab orienteeruma rohkem Skandinaaviasse ja mitte end nii väga nägema üksnes Balti riigina. Viimase aja "uuest poliitikast" on Ilves saanud hoogu, kritiseerimaks meie maksupoliitika "eksporti" Euroopa sotsiaalsel dialoogil põhinevatesse ühiskondadesse. Juhtiv mõõdukas kirjutab: "Me oleme juba tüütuseni kuulnud, et Eesti ainus tegelik huvi Euroopa Liidus on säilitada meie tõtt-öelda feodaalne maksusüsteem, kus vaesed kaudsete maksude ja sotsiaalprogrammide kärpimistega maksavad kinni jõukamate heaolu kasvu."
Siinkohal tervitab Kesknädal rõõmuga Ilvese selget vihjet astmelise tulumaksu eelistele, kus vaesemad ei peaks rikkamate liisinguid, laene ega kogu nende elukvaliteeti omast taskust kinni maksma. Seega toetab Ilves üheselt Eesti maksusüsteemi muutmise vajadust.
Ilvese avaldusele lisab värve see, et just oli teatavaks saanud Suurbritannia peaministri Blairi ja Juhan Partsi ühine avaldus selle "feodaalse" maksusüsteemi heakskiitmisest, olenemata sellest, mida arvatakse ülejäänud Euroopa Liidus.
"Väga tore," kirjutab Ilves, "oleme vähemalt kellegagi koos. Mida aga Eesti võidab, kui asub ühte leeri Euroopa Liidus teadlikult autsaideri rolli valinud Suurbritanniaga? Kas homme loobume brittide kombel ka eurost ja Schengeni leppest?
Võrrelgem hetkeks Suurbritannia suurust, jõukust ja poliitilist kaalu Eesti omaga. Kas ikka on mõistlik seista tulevases 25-liikmelises Euroopa Liidus kahekesi 23 vastu, kas see toob Eesti poliitikale kasu, kas aitab saavutada meie eesmärke? Meid vaadatakse kindlasti hea pilguga Londonis, kuid kas selge signaal, et Eesti astub otsustavalt Euroopa integratsiooni pooldajate vastu, ikkagi on meile kasulik?"
Kesknädal peab siin vajalikuks tsiteerida Postimehe online´is ära toodud uudist, et meid ei vaadatud hea pilguga isegi mitte Londonis. "Briti peaministri Tony Blairi viide oma ühisartiklile Eesti peaministriga kutsus Briti Alamkoja saadikute seas esile naeru," kirjutas ajaleht The Guardian. Briti Alamkojas peaministri infotunnil küsitud Blairilt, kas ta on ühel meelel hoiatustega Euroopa Liidu ühtse maksusüsteemi eest. Vastuseks meenutanud Blair parlamendiliikmetele oma ühisartiklit Eesti peaministriga Financial Timesis. Seepeale hakanud inimesed naerma. "Meile on see tähtis uus liit," vastanud peaminister Blair samuti naeratades.
Ilves omakorda teeb järelduse, et Eesti valitsus ei saa Euroopa Liidust aru ja peaminister Parts ei mõista Euroopa Liidu eesmärki - koostööd. Ja juhtiv mõõdukas lõpetab: "Minu küsimus on: kus on Eesti valitsuse vastused ja seisukohad? Kas need on üldse olemas? Vastust ei ole." Kn

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)