Rahvasteliit ja Euroopa Liit

Aksel Prii, pedagoog,      13. august 2003


NATO ja Euroopa Liit on juba tükk aega mitte ainult poliitikute, vaid ka lihtinimeste ootepomm, kuhu ihaldatakse jõuda. Ülihoogsa aktiivsusega on need kuulutatud meie riigi ja rahva toeks tulevikus meid ähvardava võiva ohu puhul. Paraku on isegi kutselised ajaloolased ja poliitikud kutsealuste noorte jälgedes unustanud ajaloosündmused.
Unustatud on Inglismaa algatusel Pariisi rahukonverentsil loodud Rahvasteliit, mis eksisteeris (paraku ainult formaalselt) aastail 1920-1946. Ka Eesti oli selle liidu liige 1921-1940. Meie hiljutine vaenlane (Vabadussõda) oli ka selle liidu liige, kuid see periood katkes ootamatult 1939. a detsembris, ta lihtsalt visati sealt välja. Soomele kallaletungi pärast. See organisatsioon peaks ju poliitikuid ja ajaloolasi vähemalt liigutama, mõtlema panema. Selle liidu eesmärk oli rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine, tüliküsimuste rahumeelne lahendamine, igakülgse rahvusvahelise koostöö etendamine. Paraku jäid need üllad eesmärgid ainult õhku rippuma. Näiteid ei olegi mõtet tuua.
Balti riikide anastamine - Koljati tungimine Taaveti kallale - peaks olema ka praegustele teismelistele teada. Rahvaliit vaatas rahumeeli pealt, kuidas pigistati väikeriike. Kes on Soome Talvesõja sündmustega kursis, teab väga hästi, et soomlased ootasid rindel britlasi, kuid nad jäidki tulemata - põhjenduseks toodi Norra ja Rootsi üksuste läbilaskekeeld.
Kas nüüd on siis uued liidud inimsõbralikumad? Oletada võib, et vanad meetodid on endiselt püsivad. Lootused tuleb panna siiski ainult oma riigile ja rahvale.
Olin 1940. a suvel teismeline, kuid selleski eas oli võinormide kehtestamine koomiline, kutsus tahtmatult esile hiigelnaeru. Läksin koolist õpikuid muretsema ja vanemad palusid ka võinormid ära täita. Pood oli võid täis. Ühest letist sain oma neli kilo kätte, teises letis võeti see normiks vastu. No mis veel võis rohkem nalja pakkuda. See oli Moskvale hea näide vaesest Eestist. Ja kui siis Moskva ülemnõukogus Lauristin ja Neeme Ruuski materdasid eufoorse pinge all vaest Eestit, siis oli see ju nende juhtfiguuride rahva silmis narriks tegemine.
Euroliidu fännid on muidugi oma seisukohtades rangelt kindlad. Kuid ega praegu ei oska ju keegi kindlalt väita, mis tulevik võib meile tuua. Võibolla saamegi paradiisi, mida kommunistid Moskvast saada lootsid.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)