13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Maja omanikust selle osanikuksELMAR HOLLMANN, 30. august 2017Martlaarliku omandireformi tagajärjel tekkis kümneid tuhandeid sundüürnikke. Meedias on see teema laialt ja pikalt käsitlemist leidnud. 26. juuli Kesknädala esiküljel oli kirjutis “Valitsus kuulab lõpuks ka sundüürnikke“, milles anti teada, et valitsus on käivitanud sundüürnikele kompensatsiooni maksmiseks omandireformikomisjoni ja Eesti Üürnike Liit on kodukaotanute kaitsel täiel jõul nagu alati.
Kuid omandireformiseaduse elluviimises sisaldub veel selline hoopis eriline nüanss, mille ohvriks olen mina langenud.Mu sünnitalu „Pärna“ asub Hiiumaal Käina vallas Kassari saarel. Nõukogude võimu lõpuaastail alalisi elanikke seal polnudki, kuid suveti olid toad siiski rahvast täis, õuedes autod ja telgid. Mulle selline „laagrielu“ ei meeldinud, ning otsustasin endale eraldi suvemaja ehitada. 1987. a suvel saingi Käina vallast vastava ehitusloa. Mulle eraldati Pärna talu maadest 2071-ruutmeetrine krunt suvila ehitamiseks. Alustasin töödega sama aasta augustis ja 1988. a. jaanipäevaks olid tööd lõpetatud ning maja elamiskõlblik. Rajasin maja juurde ka õuna- ja marjaaia.Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel aga sattusin omandireformi hammasrataste vahele.Pärna talu seaduslikke pärijaid oli kolm – seega igale 1/3 mõtteline osa talust. Seda, et ma ehitasin talumaale endale eraldi maja, ei võetud arvesse. Kõik pandi ühte „patta“ ja ma pidin leppima oma maja „ärastamisega“. Mulle kuulub nüüd vaid üks kolmandik mu enda ehitatud majast ja rajatud aiast!Ilmselt on minuga toimunu üks väga erandlik nähtus Eesti Vabariigis. See meenutab stalinlikke repressioone elanike kallal, veel puudub vaid kulakuks tembeldamine ja deportatsioon.Eesti Vabariigi omandireformiseaduse selline kohaldamine on demokraatliku riigikorralduse häbiplekk.ELMAR HOLLMANN, Kärdla, HiiumaaViimati muudetud: 30.08.2017
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
