"Jõulud on minu jaoks vaikuse, rahu ja kodu pühad."

Mati Jakson,      19. detsember 2001


Pühade-eelne intervjuu rahvaluuleteadlase Ingrid Rüütliga, keda käis usutlemas folklooriuurija Mati Jakson. Jutuajamine leidis aset eelmisel aastal, kui proua Rüütel ei olnud veel meie riigi esileedi.

Mida tähendasid jõulud meie muistsetele esivanematele?

Jõulud olid algselt pööripäevapühad. See oli aeg, mil valgus sai pimeduse üle võidu. Võib arvata, et jõulud on seotud päikesekultusega. Pööripäevapüha on olnud peaaegu kõikidel rahvastel ja on väga iidne. Vanasti arvati, et just pöördelisel ajal võib muutuda inimese käekäik kuni järgmise pööripäevani, ning sellega olid seotud ka uskumused ning kultused.
Sõna "jõulud" on skandinaavia laen ja tähendas algselt pööripäeva. (Varaskandinaavia keeles tähendas see ka ringi, rõngast ja päikest, millel on samuti ilmne seos valgusekultusega)

Mis on nii kaugest ajast tänini veel säilinud?

Praegu on mardid ja kadrid natuke teisel ajal, aga tundub, et kunagi oli see kõik üks traditsioon. Arvatavasti segunes talvine maskides ringikäimine nagu hiljem jõuludki kristlike traditsioonidega. On teada, et paljudel rahvastel käisid maskeeritud inimesed ringi just jõulude ajal. Vanasti oli see periood mardipäevast kuni uue aastani kõik üks. Pööripäevapüha seostus hiljem ristiusu ja Kristuse sündimisega. Sõna "jõul" võttis näiteks germaanlastel sellest ajast uue tähenduse. Ja veelgi hiljem, kalendri muutustest tingituna muutusid jõulud ja uusaasta eri pühadeks.
Väga raske on öelda, mis ajast vanad eestlased aasta algust arvestasid. Kindlasti mitte 1. jaanuarist, vaid tunduvalt varem. Võimalik, et pööripäevast või koguni mingisugusest töötsüklist peale. Hiljem on kõikide rahvaste kultuur integreerunud naabermaade kultuuridega ja segunenud uute usuvooludega, jagunedes nii mitmetele tähtpäevadele.
Tänini säilinud vanadest kommetest püsib jõulude ja uue aasta ajal verivorsti söömise traditsioon, mis ilmselt pärineb mingist vanast vereohvrist. Väga vanade tavade hulka kuulub ka see, et jõuluööl jäetakse toit lauale ja tuli tuppa põlema. Nimelt arvati, nagu käiksid esivanemate hinged jõuluajal kodus. Valgusel ja tulel on seos ka päikesekultusega, kuigi lõket (nagu jaanipäeval) nende pühade ajal pole tehtud. Kultusega on seotud ka õlgede tuppa toomine, eriti aga jõu- ja osavusmängud, mida seostatakse meheliku potentsiaali tugevdamisega. Tänapäevani on osaliselt püsinud ka jõuluööl loomade toitmine igapäevasemast parema söögiga.

Kas ka meie rahvariietest ja ehetest võib välja lugeda mõnd vana sõnumit pööripäeva või jõulude kohta?
Rahvarõivad tervikuna on küll uuemad (need, mida praegu kanname), kuid vanad on vöökirjad. Eriti mõistatuslik tundub vöökirjade väga vana ja tuntud sümbol, nn kaheksakand. Meie, eestlased, selle tähendust kahjuks enam ei mäleta, kuid sama sümbol esineb veel paljudel rahvastel kogu Põhja-Euraasia - Ameerika alal. Udmurtidel näiteks seostub see kuukultusega.

Mis veel seob meid teiste muinasrahvaste ja nende kultuuriga?

Huvitav on see, et meie muistsel usundil on üllatavalt palju ühist Põhja-Ameerika indiaanlaste omaga. Kogu maailma aga käsitleti kui tervikut. Näitena võib tuua ilmapuuks nimetatavat suure tamme kujutist, kus puu latv ulatub pilvedesse ja moodustab linnutee, tamme juured aga suunduvad sügavale maa alla.
Loodusrahvad head ja kurja ei vastandanud. Kõik oli kas hea või halb, olenevalt sellest, kas inimene täitis muistseid eetikareegleid või mitte. Inimene pidi ise oma tegude eest vastutama.
Mida jõulud Teie jaoks tähendavad?
Lapsepõlves ei teadnud ma eesti muistsest usundist veel midagi. Sündisin tavalises eesti perekonnas, mis ei olnud küll eriti usklik. Küll oli sügavalt usklik mu vanavanaema. Seepärast on minu kristlik kasvatus pärit just teemalt. Vanavanaema õpetas piiblilugu ja meieisapalvet, kõike, mida vaja oli. Ka vanaema võttis mind kirikusse kaasa. Ta arvas, et iga inimene peab teadma, mis on kirik ja mis on piibel.
Hiljem, kui ma folkloristina tutvusin eestlaste muinasusundiga, omandas kõik palju sügavama ja avarama tähenduse, kuna see seostus mu rahva mineviku ja esivanematega palju enam kui ainult kristliku tähtpäevana. Aga ka mina olen selle põlvkonna inimene, kelle maailmavaates on paratamatult kõik segunenud. Ma ei ole vahest selline puhas kristlane või luterlane nagu näiteks sakslane. Olen just selline luterlane, nagu on eestlane.
Jõulud on ikka meie peres olnud vaikuse, rahu ja koduga seotud pühad, kus mõeldakse ka oma lahkunud pereliikmetele, esivanematele ja tulevikule. Kära ja müra kuulub rohkem uusaasta juurde.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)