Eesti häbi ja naeruväärsus - pime post

Ei teagi, mis nüüd piinlikum on, kas omaaegne Herman Simmi autasustamine Vabariigi Presidendi poolt või Kaitseministeeriumi-poolne tšehhide ülekuldamine asjas, mis on üks suurimaid häbiplekke ehk kogu Eesti iseseisvuse ja vabaduse meenutamisel üleüldse. Kui Vabariigi President sai Simmilt autasu ära võtta, siis imestan vaid selle üle, miks minister Jaak Aaviksoo pole sambameistritelt nendele annetatut ära võtnud. Said nad ju raha ja auraha asja eest, mida nad teha ei suutnud...

Sama EPL-onlain annab meile teada veel sellest, kuidas „tšehhidele võidusamba rajamise eest antud kuldrinnamärke kaitseministeerium tagasi ei nõua, sest sammas on kunstiliselt ja ehituslikult tervikuna õnnestunud".

Tule taevas appi!

Kui asi on õnnestunud, siis on nende endi arvates asjaga õnnestunud küllap ka Kaitseministeerium ise, kuigi avalikkus nii ei arva. Veelgi enam, selle õnnestunud tegevuse eest sai aastalõpus koguni 22 ministeeriumiametnikku veel preemiaks nn 13. kuupalga...

Oh ajad, oh kombed!

Lisaks sambale ületas Kaitseministeerium uudisekünnise veel õige mitme asjaga.

Meelde tulevad sellised eriliselt "kangelaslikud" teod nagu ühe naisametniku diskrimineerimine palgavaidluses ja pärast tolle võitu tema „kangelaslik koondamine".

Meenub veel ka E-Arsenaliga sahistamine. Pärast selle teema kerkimist ja ilmselgete IRL-i parteiliste huvide konflikti ilmsikstulekut pole vist professionaalse ja ühemõtteliselt Eesti huvides toimiva kaitsetööstuse majandamisest enam mõtet rääkida.

Mõistagi on see suur äri. Sõltumatu kompetentsikeskus E-Arsenali näol olnuks pinnuks silmas poliitilisi allhankeid korraldavale tellimiskeskusele. Milline imemaa, võrreldes teiste ministeeriumide tagasihoidlike eelarvevõimalustega, on Kaitseministeeriumi investeeringute rida, võib igaüks ise mõelda.

Suutmatus

Tõsi, Eesti ise on väike ja selle raha eest ei saa küll osta sõjas vajalikke asju, aga see-eest saab seda kulutada „kasulikult" rahuajal...

Kuid peamine, mis silma-kõrva-südamesse läks ja millest ei saa üle ega ümber, on see, et too tohutult naeruväärseks muutunud riikliku saamatuse tipp ei suuda juhtida Tallinna kesklinna ühe posti probleemideta püstitamist, mis sõjategevuse või sõjaolukorraga võrreldes on ülilihtne ülesanne.

Mõistan, et nii uhkele mehele nagu seda on kaitseminister Jaak Aaviksoo oleks ehk inimlikult alandav tagasi astuda suutmatusest seda posti valgustada. Aga, no kuulge, Kaitseministeerium ei tohiks küll oma suutlikkust vaid Afganistani-sõite korraldava reisiagentuuri tasemele taandada.

Ja olgugi et minu kõnepruugis on see asi seal Vabaduse väljakul tõesti üks valgustatud post, õigemini siis, ebaõnnestunult valgustatud post, on see riigi väärikust silmas pidades kaitsmist vajav objekt nr. 1.

Vastutustundetu ja saamatu ministeerium

Sellest lähtudes tuleb anda hinnang ka ministri suutlikkusele.

Paraku on aga vana tõde, et küürakat parandab vaid haud. Või siis see, et enne haiguste ravi tuleb keskenduda diagnoosile. Sellist nihilismi ja vastutustundetust, nagu õhkub lubamatult tihti sellest ministeeriumist, ei õigusta aga miski. Ei ministri varasem särav professionaalne taust ega jutud NATO pingutustest või muust.

Sest see on ministeerium, mis peab kindlustama meie kaitse, ja seda mitte ainult sõjaolukorras. Kaitseministeerium peab ka rahuajal kaitsma meie ühist väärtusruumi ja eneseväärikust, kõrgel hoidma rahvuslikku patriotismi ja uhkust Eesti ning eestlaseks-oleku üle.

Kui aga parim, mis see ministeerium teha suudab, on ca 200 miljoni kroonine kuldne käepigistus tšehhidele ning igati välja teenitud avalikkuse pilge, on tulnud aeg juba teistsuguseid küsimusi esitada.

Esitame küsimused otse

Kas võiksime endale ette kujutada selletaolise korralageduse võimalikkust ja rahvusliku eneseväärikuse niisugust jalge alla tallamist, nagu toimub meie õnnetu mälestusmärgi puhul, näiteks New Yorgis Ameerika Vabadussambaga seonduvalt!?

Ei!

Mille poolest on Eesti vabadus vähemväärtuslik või naeruväärsem kui ameeriklaste oma!?

Kui kaua saab ametis jätkata kaitseminister, kes ei saa rahuajalgi hakkama ühe tavalise tsiviilülesande täitmise korraldamisega? Mida teeks ta tegelikus kriisiolukorras, kus elekter on vaja tagada vähemalt miljoni inimese kodudes, mitte vaid ühe posti otsas!? Muust rääkimata.

Kuidas ta saaks juhtida miljardite kroonide otstarbekat kulutamist, kui ta ei saa hakkama umbes 200 miljoni krooni majandamisega!?

Tegelikult näitab Jaak Aaviksoo täiesti süüdimatu käitumine seda, mis väärtus on Eesti vabadusel ja Eesti riigi väärikusel nii tema enda kui ka kogu tema partei jaoks.

Ole meheks, Jaak!

EVELYN SEPP, Riigikogu Keskfraktsioon

[fototekst] PAKITUD RIST: Meie iseseisvus on kui Vabadussõja rist - üle mõistuse kallis, tema loomisega seotud intriigist võttis osa kogu eesti rahvas ja valmiskujul ei taha see mitte kuidagi korralikult tööle hakata.

Jaga |