Euroopa kutsub Türgit leppimisele

"Hääletuspäeval ei olnud mingeid suuri probleeme, välja arvatud mõnes regioonis," ütles esmaspäeval Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee valimisvaatlejate delegatsiooni juht Cezar Florin Preda, rõhutades samas: "Üldiselt ei vastanud rahvahääletus Euroopa Nõukogu standarditele. Õiguslik raamistik oli ebapiisav tõeliselt demokraatliku protsessi jaoks."

"See rahvahääletus leidis aset poliitilises keskkonnas, kus erakorralise olukorra raames oli piiratud tõeliselt demokraatliku protsessi jaoks üliolulisi põhivabadusi ja osapooltel ei olnud võrdseid võimalusi oma vaadete tutvustamiseks hääletajatele," märkis Tana de Zulueta, kes juhtis nüüd OSCE/ODIHR-i vaatlusmissiooni. "Meie monitooring näitas, et JAH-kampaania domineeris meediakajastuses, ning see, nagu ka piirangud meediale, ajakirjanike vahistamine ja meediaväljaannete sulgemine, vähendas hääletajate ligipääsu erinevatele vaadetele."

Euroopa Parlament oma vaatlejaid Türgi rahvahääletusele ei saatnud.

Parlamendis moodustatud demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühma juhid David McAllister ja Linda McAvan teatasid märtsis, et sellest tulenevalt ei võta parlament ka seisukohta rahvahääletuse protsessi ja ametlike tulemuste suhtes, ning igasugused avaldused, mida eurosaadikud neil teemadel teevad, ei väljenda seega Euroopa Parlamendi vaateid. Samas rõhutasid nad, et usaldavad täielikult OSCE/ODIHR-i vaatlusmissiooni järeldusi.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, välispoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini ja laienemisvolinik Johannes Hahn ütlesid oma ühisavalduses, et "pidades silmas rahvahääletuse tasavägist tulemust ja nende põhiseadusmuudatuste kaugeleulatuvat mõju, kutsume ühtlasi Türgi võime üles otsima nende ellurakendamiseks võimalikult laialdast rahvuslikku konsensust".

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja välisminister Sigmar Gabriel märkisid omakorda, et võtavad rahvahääletuse tulemused teadmiseks ja austavad Türgi kodanike õigust oma riigi põhiseadusliku korralduse üle otsustada. "Hääletuse tasavägine tulemus näitab, kui sügavalt on Türgi ühiskond lõhenenud," lisasid nad samas. "See tähendab suurt vastutust Türgi juhtkonnale ning president Erdoğanile isiklikult. Liiduvalitsus ootab, et Türgi valitsus otsiks nüüd pärast rasket kampaaniat aupaklikku dialoogi riigi kõigi poliitiliste ja ühiskondlike jõududega."

Lootust dialoogi võimalikkuseks sisendab tõsiasi, et presidentaalsele süsteemile üleminekut on varem toetanud ka mitmed jõud, mis kutsusid nüüd üles hääletama selle vastu, sest ei poolda praegust presidenti. Nad ei ole muudatuste vastu põhimõtteliselt, vaid lihtsalt kartsid, et need aitavad pikendada Õigluse ja Arengu Partei võimuperioodi. Kuna rahvahääletuse tulemus tuli väga tasavägine, siis võivad nad nüüd tunda, et Erdoğani täht Türgi poliitikas on langemas. See võib omakorda suurendada opositsiooni valmisolekut soostuda nende muudatuste ellurakendamisega.

Kn

Jaga |