Toomas Kümmel: VEB Fondi saladus avanemas

„VEB Fondi saladus ehk Moskva Välismajanduspangas (Vnešekonombank - VEB) külmutatud korrespondentkontodelt sadade miljonite kroonide kadumise saladus tuli ootamatult päevavalgele. See on üsna koletuslik teadasaamine," kirjutab Kümmel Delfis.

Ja jätkab: „Nii kummaline kui see ka ei tunduks, aga selles tuleb tänada peaminister Andrus Ansipit ja rahandusminister Jürgen Ligi! Oleks nad üritanud tsiviliseeritud kombel täita 2011. aasta veebruari alguses jõustunud kohtuotsust VEB Fondi kohta ja asunud nõueteomanikest kannatajatega riigi nimel läbirääkimistesse, oleks see teema suure tõenäosusega olnud lõplikult summutatud. Selle asemel aga pidi riik maksma häbiväärselt trahvi kohtuotsuse täitmata jätmise pärast."

Kümmel kirjutab, et valitsuse pakutud lahenduse võttis Riigikogu vastu otsusena, mille kohaselt VEB Fondi õigusjärglase, sihtasutuse VEB varade ja nõuete müügist saadud rahaga hüvitatakse kannatajatele nende nõuded. Kannatajad väidavad põhjendatult, et sihtasutusel VEB puudub vara ning tema väidetavaid nõudeid Välismajanduspanga vastu viimane tunnistanud ei ole. Kannatajad kaebasid otsuse edasi ja lõpuks arutas asja Riigikohtu üldkogu.

VEB Fondi moodustamisel koondati sinna nõudeid Välismajanduspanga vastu summas 853 411 524 krooni. Seisuga 31.12.2011 oli sinna järele jäänud veel 236 035 153 krooni. Seega on vahepealsetel aastatel „haihtunud" üle 600 miljoni krooni ehk 39,5 miljonit eurot, kusjuures suurimad väljakanded toimusid aastatel 1997-1998. Kümmel kirjeldab üksikasjalikult VEB Fondi sertifikaadiomanikke ja loetleb nende sertifikaatide summasid. Üks ettevõte erineb teistest - tema nõue on väärtusega 0 dollarit - ja see on TSL International. Kümmel väidab, et selle 0-dollarilise nõude taga peitubki saladuse võti.

Kümmel tsiteerib sihtasutust VEB, kes kinnitab, et TSL Internationalile kanditi Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga nõuded. Kui moratooriumi alla sattunud Põhja-Eesti Aktsiapanga (PEAP) ja Balti Ühispanga (UBB) hoiustajate raha tõsteti arusaamatusse fondi, siis nende pankade eneste Moskvas külmunud raha maksti riigi poolt heldelt kinni. Kokku kulutasid Eesti Pank (100 miljonit krooni sularaha) ja valitsus (riiklikud võlakirjad, kokku 585 miljonit krooni väljamakseid) nende pankade saneerimiseks seega 685 miljonit krooni, mis oli ainult veidi vähem kui neil kahel pangal raha kokku Vnešekonombanki kinni jäi, kirjutab Kümmel.

Delfis ilmunud artiklis öeldakse, et saneerimise käigus tekkis valitsusel VEB Fondi sertifikaate nõudeõigusega 243,9 miljonit krooni ja Eesti Pangal nõudeõigusega 103 miljonit krooni, kusjuures valitsus andis oma nõudeõiguse 1997. aastal tasuta üle Eesti Pangale kohustusega see 24 miljoni krooni eest edasi müüa Ühispangale. Eesti Pank müüs oma nõudeõiguse 1998. aastal samuti Ühispangale 12,4 miljoni krooni eest.

„Nende nõuete väärtuses kanti Vnešekonombankist külmutatud kontolt raha minema!" resümeerib Kümmel, kelle väitel need nõuded kanditi TSL International'i nõueteks. „Selle firma omanik on keegi Tallinnas sündinud Aleksandr Arvidi poeg Matt, Venemaal tuntud viinavabriku omanik. Kas juhuslikult või mitte, võttis Siim Kallas omal ajal Eesti Panga sularahalabori juhatajaks tööle Elmar Mati. Härra Matt tõusis enne seda, 1977. aastal Eesti kompartei keskkomitee üldosakonna juhatajaks. See oli endine EKP KK erisektor. Hiljem sai temast Eesti NSV ministrite nõukogu asjadevalitseja."

„Kuidas TSL Internationali kaudu külmutatud kontodelt välja võetud raha edasi liikus, on juba eriliselt põnev teema, millesse Siim Kallas, Vahur Kraft, Tiit Vähi ja endine Ühispanga juht Ain Hanschmidt kindlasti palju värvikaid nüansse suudaksid lisada," lõpetab Kümmel.

Vt ka Kesknädal 9.11.2011: Olev Raju, VEB Fondi vinduv pahandus.

Jaga |