Minu taldriku lihtne menüü

ALLAN ALAKÜLA,      27. juuli 2005


Mul on kodus lihtne poolteist tuhat krooni maksnud Samsungi tüüner ja allameetrise läbimõõduga satika-taldrik, mis toovad praegu Hotbirdi satelliidilt tuppa paarsada hääle ja pildiga nn koodivaba kanalit. Iga päev, tasuta.

Jättes järgnevast kõrvale puhta meelelahutuse, usukuulutuse ja erootika ning arvestades enda keeleoskust (lisaks eestile veel vaid enam-vähem sorav inglise ja vene), saab maailma telepildist eriti vihmase puhkuse ajal siiski lopsaka ülevaate.
Suurematest uudislaevadest tulevad inglise keeles kätte rahvusvaheline Euronews, Briti BBC World, USA CNN ja CNBC Europe, Saksa DW ja Hiina CCTV9.

Endine nõukogude blokk+Euroopa
Venemaalt on ORT, RTR ja Moskva TVZ. Endise NSVLi aladelt veel Ukraina Rada, TNT, . Kasahstani uudistekanal Caspionet (Khabar), kus põhiprogramm jookseb vaheldumisi kasahhi, vene ja inglise keeles. Siis veel Armeenia Televisioon ja Aserbaidhaani Lider TV, millelt aeg-ajalt trehvab ka vene- ja ingliskeelset uudist. Ja siis veel Gruusia ühe osa – Adzhaaria TV, millest tuleb, tõsi, põhiliselt Nõukogude ja Bollywoodi filme.
Eestit, Lätit, Leedut ja Moldovat pildis pole. Nagu ka turkmeeni, kirgiisi ja tadzhiki kanaleid.

Endisest Nõukogude blokist on terve tosinkond Poola originaalkanalit, Ungari Duna TV, pluss veel kanal Rumeeniast ja Bulgaariast. Sloveeniast isegi kaks tükki. Siis veel Serbia, Makedoonia, Montenegro ja Horvaatia.
Muust Euroopast on näha priske Saksa, Prantsuse ja Itaalia rahvuslike kanalite pakett. Sekka Sveitsi, Kreeka, Hispaania, Belgia ja Hollandi kanaleid. Ja ka väiksemaid maid nagu Küpros ja Vatikan.

Muu maailm
Aasia kanalitest on inglise keeles saada India Asianet, Egiptuse Nile International, Türgi TRT International ja Iraani Sahar 2. Pärsiakeelseid kanaleid on kokku tosinkond, millest enamik on siiski USA omad. Araabia keeles on Aasiast mõistagi Al-Jazeera. Kuid ka Iraagi, Kuveidi, Jeemeni, Katari, Jordaania, Süüria kanalid. Iisraeli IBA kõrval on, Liibanoni Al Manar, Taimaa Global Network, Jaapani Nippon TV, Lõuna-Korea Arirang, Pakistani PTV Prime. Pildis on aga ka maailma mastaabis väikesed ja väga vaesed riigid nagu Vietnam, Srilanka ja Myanmar.
Veel enam - kolme kanaliga on pildis kurdid - Kurdistan TV, ROJ ja Kurdsat. Formaalselt oma riigita rahvas annab sealt maailmale uudiseid ka inglise keeles.
Põhja-Aafrika on kohal in-corpore – lisaks Egiptusele Tuneesia, Liibüa, Alzheeria, Maroko, Sudaani ja Omaani põhiliselt araabia-keelsed programmid, kergelt tembitud prantsuse-keelsete lõikudega. Musta-ja Lõuna-Aafrikat uudiskanalite valikus pole.
Lõuna-Ameerikast on aga pildis Venetsueela, Kolumbia, Tshiili ja Kuuba.

Miks Eestit pole pildis?

Ma ei kirjuta oma telemenüüst mõistagi toaantenniga kolme Eesti kanaliga piirduva lugeja kadedaks tegemiseks. Pigem tunnistan enda nõutust.
Eesti Televisiooni ei näe satelliidi vahendusel Euroopas ega mujal maailmas. ETV koduleheküljel internetis on inglise keeles küll tõele mitte vastav kinnitus, et tegu on maailma suurima eestikeelse telejaamaga (vaatajate arvult on ETV allpool nii TV3 kui ka Kanal 2-st), kuid inglise keeles Eestis toimuva kohta uudiseid ei paku ETV isegi internetis. Eestis tehtud inglisekeelset teleuudist ei paku regulaarselt ka ükski teine kanal.
Kümned meist väiksemad, nende seas ka raha poolest vaesemad ja poliitiliselt teistest veelgi rohkem sõltuvad riigid on oma telekanalid satelliidi kaudu kättesaadavaks teinud. Pakkudes sealjuures teavet ka teiste maade keeltes. Eesti on aga jätnud tänase maailma efektiivseima meediarelva – televisiooni – rahvusvaheliselt täiesti kasutamata. Selle asemel kostab haledat nutulaulu, kui Venemaal kõneldakse veel ühe meid katva telekanali asutamisest. ETV on aastaid isegi sisetarbimiseks mõeldud venekeelse programmi järjest koomale tõmmanud. Välispropagandast rääkimata.

Meediata pole riiki
Kui Eesti riigil enesel polegi sõnumit, mida maailmale kuulutada, siis ei kesta meie riigi mängimine enam kuigi kaua. Mina usun, et Eesti on ikka veel riik ja seepärast tuleb ka meil maailma meedias adekvaatsed positsioonid sisse võtta.
Praegune satelliidi-ajastu rong on meie jaoks ilmselt läinud. Küll saame aga pildile jõuda interneti kaudu. Praegu pakub Eesti enda uudiseid inglise keeles vaid Eesti Raadio (igal õhtul 5 minutit). ETV ja Eesti Raadio ühendamisel võiks sellest algest kujuneda üksus, mis annab maailmale kasvõi ainult internetis Eestist (tele)pildi meile olulistes maailma keeltes.
Eesti üleriigiline eraringhääling kuulub eranditult välismaalastele. Eesti asja ajamine välismeedias saab ja peab olema ka seetõttu Eesti riigi korraldatud. Tuntud sõjatarkust pisut ajakohastades ütleksin – rahvas, kes ei toida oma meediat, jääb rahuldama teiste riikide ja nende mogulite meediavajadusi.
Meist vaesemates nn arengumaades on olemas reeglina infoministeeriumid, mille funktsiooniks on nende riikide iseseisvuse kaitsmine ka rahvusvahelises meedias. Arenenud maades on aga riiklikud meediastruktuurid, mis mõeldud kehtestama nende riikide positsioone maailmameedias. Eesti senine meediapoliitika on läinud oma rada, mis sarnaneb meie Euuroopa Liidu eelsele põllumajandustootmisele – kõik teised olid oma kaubaga meil piiranguteta teretulnud, meie kaup põrkas mujal aga vastu tavapäraseid kaitsemehhanisme.
Euroopa Liidus sees olles on meie põllumajandusse eluvaim pisut tagasi tulnud. Meediasektor on ELis ühise arendamise suhtes aga veelgi tundlikum valdkond kui ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning seetõttu tuleb meedias Eestil end ise kehtestama asuda.

Rahvas, kes ei toida oma meediat, jääb rahuldama teiste riikide meediavajadusi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)