Versioone Julija Tõmošenko märterluse tagamaadest

Eelkõige võisid Janukovitši meetmed Tõmošenko vastu tuleneda Dyeri arvates sellest, et Ukraina president peab kohtu abil vihast võitlust tolle partei liikmete vastu, kuhu kuulub Tõmošenko. Tõmošenko valitsuskabineti 17 liiget seisavad silmitsi kriminaalsüüdistustega; mõned neist istuvad juba vanglas.

„Võib-olla Janukovitš on lihtsalt poliitiline kaabakas, kes soovib hävitada opositsiooni Ukrainas?" pakub Dyer.

Sellisel põhjendusel võib Dyeri arvates olla tõepõhi all, sest Tõmošenko kujutab endast Janukovitši jaoks suurt ohtu. Mullustel presidendivalimistel kaotas Tõmošenko Janukovitšile ülinapilt. Ekspeaminister ise leiab, et Ukrainas on praegu tegemist autoritaarse režiimiga ning et poliitiliselt mõjutatud kohtuotsustega viib Janukovitš Ukraina Euroopast kaugele eemale.

Vägikaikavedu Ukraina pärast

„Ukraina eemaldumine Euroopast" tähendab Dyeri sõnul aga selle riigi lähendamist Venemaale. Euroopa Liidu ja Venemaa vahel on juba pikemat aega käinud vägikaikavedu selle üle, mis suunale peaks Ukraina asuma. Janukovitšit, keda toetab üldiselt venemeelne Ida-Ukraina, võib selle loogika alusel pidada Moskva-meelseks poliitikuks.

Tõmošenko, kelle toetushääled tulevad peamiselt Lääne-Ukrainast, on olnud Euroopa Liidu valik Ukraina liidri kohale. Seega, teise selgituse kohaselt, mida toetab ka Tõmošenko ise, teenib tema pikk vanglakaristus Kremli huve. Kuid, nagu märgib Dyer, selle selgituse puhul on õhus ka teatud küsitavusi.

Süüdistuse kohaselt rikkus Tõmošenko seadust, kui sõlmis 2009. aastal Venemaaga gaasitarnelepingu (sellele kirjutasid alla Tõmošenko ja Putin), olles liiga helde Venemaa suhtes. See leping lõpetas vaidlused Venemaaga gaasihinna üle, samuti transiiditasude üle, mida Ukraina kogub selle eest, et Vene gaas voolab läände Ukraina kaudu.

„ Tõmošenko on tegelikult ju süüdi mõistetud selle eest, et ta oli liiga hea Venemaa vastu," märgib Dyer. „Kuidas on seda aga võimalik kokku sobitada väitega, et Tõmošenko vangipanek on Kremliga seotud?" imestab Kanada ajakirjanik.

Dyeri sõnul mitte keegi ei usu ametlikku versiooni, et kohus mõistis Tõmošenkole karistuse iseseisvalt ja sõltumatult. Oma käitumisega näib Janukovitš olevat välja vihastanud nii Venemaa kui ka Lääne.

„Kas Janukovitši teguviisil võib olla olemas veel kolmaski selgitus? Kas Janukovitši käitumise taga võis peituda hoopis saamatu püüe tõestada, et ta on sõltumatu nii Venemaast kui ka Läänest?" küsib Dyer.

Kuigi rumaluse osatähtsust poliitikas ei maksa kunagi alahinnata, arvab Dyer, et kolmandat selgitust tuleb pidada siiski vähetõenäoliseks. „Janukovitš on küll halastamatu ja põikpäine, kuid ta ei ole rumal mees," leiab Dyer.

Janukovitši kavalused

„Oletame, et Janukovitš on tõepoolest Moskva poolt mõjutatav ja et tema suurimaks eesmärgiks on integreerida Ukrainat vabakaubandustsooni, mida Venemaa loob koos Valgevene ja Kasahstaniga," kirjutab Dyer. Sel juhul peab Janukovitš mingil moel tõrjuma konkureerivat vabakaubanduslepet Euroopa Liiduga. Kuid Dyeri oletuste kohaselt Janukovits ise seda teha ei taha, arvestades asjaolu, et vähemalt pool Ukraina elanikkonnast soovib lähedasi suhteid Läänega.

Dyeri hinnangul oleks Janukovitši jaoks ideaalseks lahenduseks meelitada Euroopa Liit mingil moel loobuma vabakaubandusleppe alastest kõnelustest Ukrainaga. Näiteks inimõiguste rikkumise ettekäändel. „Juhul kui Euroopa Liit katkestab Ukrainaga vabakaubandusleppe kõnelused Tõmošenko kohtuprotsessi tõttu, on tegemist Janukovitši jaoks igal juhul kasuliku olukorraga," märgib Dyer.

Kui niisugune on tõepoolest olnud Janukovitši strateegia, siis Dyeri sõnul peab Venemaa oma osa välja mängima, protesteerides Tõmošenko kohtuotsuse vastu, mida ta ka juba on teinud. „Kui Ukraina ja Euroliidu vahelised vabakaubanduskõnelused katkevad, võivad Moskva ja Kiiev teineteist emmata ja ära leppida," märgib Dyer. Ning mõne aja möödudes saaks Ukraina kodumaise opositsiooni suurema vastuseisuta juba ühineda Venemaa poolt rajatava vabakaubandustsooniga.

Just seda Dyeri arvates kõige rohkem kardabki Tõmošenko, kes ei soovi, et Euroliit katkestaks vabakaubandusleppe alased kõnelused Ukrainaga tema üle peetava kohtuprotsessi tõttu. „Ukraina tuleb päästa," märkis Tõmošenko juba tänavu juunis.

Tõlkis ja refereeris INDREK VEISERIK

[fotoallkiri]

VASTUOLU: Julija Tõmošenko ja tema pooldajate arvates teenib poliitiku pikk vanglakaristus Kremli huve. Vladimir Putiniga 2009. aastal sõlmitud gaasitarneleping, mis oli liiga helde Venemaa suhtes, Tõmošenko ju lõpuks vangi viiski.

Jaga |