Kuidas Eestis kujuneb välja keskklass?

 Madalamast klassist keskklassi jõudmiseks peab inimene üle võtma maailmavaate, väärtused, elustiili, kombed, traditsioonid. Klassil on tugev ühtekuuluvustunne, mis on ühiste huvide kaitsmise ja poliitilise aktiivsuse aluseks. Sellist ühtekuuluvust kihtides ei ole.

Eesti jt postsotsialistlike riikide üleminek kapitalismile on oluliselt mõjutanud elanike kihistumist. Pärast  üleminekut  turumajandusele 1990. aastate alguses jaotus Eesti elanikkond suurte erinevustega vaesteks ja rikasteks ning nn keskkihtideks. Kihistumine on sotsiaalne probleem, mis väljendub nii majanduslikus kui ka sotsiaalses ebavõrdsuses. Sotsiaalne kihistumine on paratamatu ja normaalne nähtus ühiskonnas.

Keskklass kui ühiskonda stabiliseeriv jõud

?ritasin oma bakalaureusetöö kaudu leida vastust küsimusele: kas Eestis on olemas keskklassi? Uurimuses kasutasin Eesti Avatud ?hiskonna Instituudis 2001. aastal läbi viidud uuringut, mida korrati 2007. aastal.

Keskklass peab olema elanikkonna keskmise jõukusega osa, kes  on ostujõuline, hea konkurentsivõimega, spetsiifilise elulaadiga ja poliitiliste  eelistustega. Keskklassile on omane soov ennast ja ühiskonda arendada.

Tuleb tõdeda, et Eestis on sotsiaalne kihistumine ebaühtlaselt arenenud ning siin puudub selge pilt, kas meil on rikaste ja vaeste vahel olemas ka keskklass. Teda vajaks Eesti riik kõige enam, sest keskklass on ühiskonda stabiliseeriv ja edasiviiv jõud. Keskklass mõjutab majandust, poliitikat ja sotsiaalelu kõige enam ning tema tänased väärtused ja maailmavaade panevad aluse Eesti riigi arengule tulevikus.

Postsotsialistlikes riikides on keskklassist kujunenud pigem poliitiline kui sotsiaalne  küsimus. Arenenud maades mõistetakse keskklassina elanikkonna seda osa, mis hõivab „keskmise“ positsiooni „alama“ ja „ülema“ vahel. Keskklassi kuulujad on oma staatuse ise saavutanud ja on huvitatud saavutatu säilitamisest. Nad on majanduslikult sõltumatud isikud: firmade omanikud ja juhid, kesktaseme mänedžerid, advokaadid, arstid, usutegelased, väikekodanlased, töölisaristokraatia.

Keskklassi kõrgem kiht on professionaalid. Neid  iseloomustavad kõrgharidus, suur praktiline kogemus, kõrge tase oma valdkonnas, loomingulisus, iseseisvus. Praktiliselt kõigis arenenud maades moodustab keskklass umbes 55–60% ühiskonnast.

Samas toimub kihtidesse jaotumine subjektiivselt ja enam-vähem intuitiivselt, end teiste inimestega võrreldes, kusjuures võetakse arvesse peamisi sotsiaal-demograafilisi kriteeriume (sugu, perekonnaseis, vanus, haridus, rahvus, kodakondsus jne). Sotsiaalse ja tööalase positsiooni ning majandusliku olukorra kõrval sõltub inimese kihtikuuluvus tema enda sünnipärastest tunnustest (sugu, vanus, sünnikoht), pere kultuurilistest iseärasustest (rahvus) või isiklike pingutustega saavutatud kohast teiste hulgas (haridustase).

Naisi hinnatakse Eestis vähem kui mehi

Sugu on sotsiaalse diskrimineerimise suhtes tundlik eristaja. Uuringutest ilmnes, et Eesti ühiskonnas hinnatakse naisi madalamalt kui mehi – nad saavad veerandi võrra vähem palka, neil on raske pääseda juhtide ja otsustajate sekka ning nad tunnetavad kihivalikul oma soost tingitud kohta (vt. tabel 1). 

Tabel 1. Sugu ja kihtikuuluvus 2007. aastal  (%)

Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, 2007

Uurimismaterjali analüüsimise põhjal võisin järeldada, et tänases Eestis jaguneb elanikkond viide kihti.

1. Kõrgkiht (2001. aastal 10%, 2007. aastal 19%) – aastail 2001–2007 oluliselt kasvanud kiht. Turumajandusega edukalt kohandunud ja kõrge sotsiaalse enesehinnanguga. Sellesse  positsioneerunuil on kõrge ametialane staatus (juhid, spetsialistid, ametnikud; ebaproportsionaalselt palju on selles  jõukate vanematega õppureid). Nad on kõrgharidusega või seda omandamas, paigutudes kõige suurema sissetulekuga gruppidesse. Kõrgkihi esindajad on noored või keskealised, pigem mehed kui naised; abielus, harvem vabaabielus. Erakondadest toetavad nad kõige rohkem Reformierakonda.

2. Kõrgem keskkiht (2001. aastal 14%, 2007. aastal 18%) – turumajandusega hästi kohandunud kiht, kellel küllaltki kõrge sotsiaal-majanduslik staatus ja sotsiaalne enesehinnang. Muutustega kohanetakse hästi ning toime tullakse keskmisest paremini. Suhteliselt kõrge ametipositsioon (sh kõrgepalgalised spetsialistid ja ametnikud, sekka tippjuhte). Perede majanduslik olukord on hea. Vanuselt ollakse veidi soliidsemas eas. Kõrgemat keskkihti on nimetatud ka „tõeliseks keskklassiks“.

3. Keskkiht (2001. aastal 23%, 2007. aastal 28%) – ulatuslik kiht, kes on turumajandusega keskmiselt kohandunud. Sotsiaal-majanduslik staatus vastab Eesti keskmisele, nagu ka sotsiaalne enesehinnang. Valdavalt keskharidusega või keskeriharidusega, tegelevad teenindusega või on madalamad kontoriametnikud, alamastme juhid või spetsialistid, aga ka edukalt toime tulevad pensionärid. Enamik võib enda kohta öelda, et tuleb majanduslikult enam-vähem toime ja puudust ei kannata. Kui vaja, võtavad pangalaenu. Ollakse abielus, veel enam aga vabaabielus. Paljud on lesed; naisi on nende hulgas pisut rohkem kui Eestis keskmiselt. Poliitilised eelistused on väga kirjud, kuid kaldutakse rohkem pooldama Isamaa ja Res Publica Liitu. Paljudel aga polegi oma lemmikerakonda.

4. Madalam keskkiht (2001. aastal 22%, 2007. aastal 17%) –  aastail 2001–2007 mõõdukalt kahanenud kiht. Inimesed on suuremast vaesusest välja rabelnud, turumajanduse ja elumuutustega tullakse enam-vähem toime. Palju on keskharidusega inimesi, töötatakse keskeriharidusega spetsialisti, teenindaja või lihttöölisena ning õpitakse kõrgkoolis. Sissetulek on keskmisest väiksem; pered saavad endale lubada vaid esmaseid toidu- ja tööstuskaupu. See kiht koondab kesk- ja vanemaealisi inimesi, keskmisest rohkem on selles naisi. Erakondadest eelistatakse Keskerakonda, Rahvaliitu ja erakonda Eestimaa Rohelised.

5. Madalkiht (2001. aastal 31%, 2007. aastal 18%) – aastail 2001–2007 tublisti kahanenud kiht. Koosneb inimestest, kes näevad end asetsevat ühiskonnaredeli madalaimal pulgal. Neil on kõige madalam ametialane staatus (lihttööline, teenindaja, pensionär; sekka ka töötu) ja nende pere tuleb vaevu ots otsaga kokku, vahel peab võtma tarbimislaenu. Haridustase on keskmine või madal (alg- ja põhiharidus). Sellesse kihti kuulub naisi rohkem kui mehi. Erakondadest eelistatakse Keskerakonda, Rahvaliitu ja Eestimaa Rohelisi. Palju on neid, kes ei oska kedagi eelistada.

Võib öelda, et võrreldes 2001. aastaga on suurenenud kõrgkihti, kõrgemasse keskkihti ja keskkihti kuulujate arv ning on vähenenud nende osakaal, kes kuuluvad madalamasse keskkihti ja madalkihti. 2001. aastast ja eriti 2007. aastast pärit kihtikuuluvuse ennustused on optimistlikud, sest 2007. aastal arvasid end 2017. aastaks kõrgkihti kuuluvat ligi pooled (47%) Eesti elanikud. Pessimismi ja kihipositsioonide halvenemist kogeti 2001. aastal mineviku, s.o. 1985. aasta suhtes. Poliitika ja kihtikuuluvuse seos on suhteliselt selge erakonnaeelistuse puhul, kus parempoolsete erakondadega seostavad end valdavalt ülakihid,  vasakpoolsetega – madalamad kihid.

Kihtide jaotumine erinevate tunnuste ja indikaatorite alusel näitab, et Eestis kihistumine jätkub ning läänelik klassiühiskond meil veel puudub. Pole lihtne vastata küsimusele: kas mingi tänane kiht vastab juba keskklassi tunnustele ja kui kaugel on Eesti klassiühiskonnast?

Olen siiski optimistlik ja loodan, et paarikümne aasta pärast võib Eestiski olla klassiühiskond.

Siret Kotka on samal teemal kirjutanud 2008. aastal bakalaureusetöö.

SIRET KOTKA, Keskerakonna noortekogu esimees

Jaga |