Nädala juubilar JÜRI UPPIN 70

Elu viis mind Jüriga kokku juba mitukümmend aastat tagasi, kui juhatasin RAMETO-t ja Jüri oli meie toimetuse hea sõber. Hiljem, kui otsisime kohta, kus „Laupäevastuudiote"  otsesaateid jätkata, pakkus ta Susi hotelli ja Rohelise Ämbliku lokaali. Mõistagi tasuta. Ja veel hiljem, kui olin Eesti Ajakirjanike Liidu esimeheks valitud, oli Jüri Uppin see, kes aitas korraldada meie kokkusaamisi ja EAL-i tähtpäevade tähistamisi. Taevas ise teab, kui paljusid inimesi ja ettevõtmisi Jüri oma elu jooksul on aidanud...

Olen päris uhke, et Jüri pühendas ka minu juba päris algetapis Jüriöö pargi tegemise plaanidesse. Jüriöö park - see on minu meelest tema kõige õilsam ettevõtmine, elutöö kroon.

"Kui ma siin Sõjamäel ühiselamuhoonest hotelli hakkasin tegema, ei teadnud ma midagi, mis üle tee jäätmaal varem oli olnud. Kindlasti oleks hotellile Susi asemel selle paigaga seotud nime leidnud. Aga pole viga, susi on Lõuna-Eesti loom, mina sünnilt Valga mees, kel nimeks Jüri, ning sutt on ka Püha Jüri kutsikaks nimetatud," on Jüri öelnud.

Sõjamägi oli Tallinnas ära unustatud. Viimane sõda laastas mälestushiie, mis oli 1930ndatel kavandatud Jüriöö ülestõusu lahingupaika ning mille rajamistki oli alustatud. Okupandid tegid kõik, et see unustusse vaoks.

Tänu Jüri Uppinile sai Jüriöö park nüüd juba rohkem kui tosin  aastat tagasi elujõu sisse. Eestlaste 1343. aasta verise vabadusvõitluse väljale istutati juurde tammesid ning lahingu tähiseks torgati maasse hiigelmõõk. Kõigi Teises maailmasõjas võidelnud eestlaste mälestuseks sai 12 tundi enne nelja-numbri-pööripäeva paika Signe Mölderi tehtud tõsine graniidist, kiivriga sõjamees.

"Nii saavad ühes kohas ära tähistatud kõik eestlaste vabadusvõitluse perioodid," on Jüri öelnud. "Loodan, et enam ei tule eestlastel verd valada."

Jüril on eriline anne inimesi oma ideedesse uskuma panna. Ta ei tee seda libeda mesijutu või pikkade heietustega - ei, Jüri jutt on argumenteeritud, loogiline, sisendav. Nii et pärast temaga kohtumist oled nõus: jah, just nii see lugu on ja just nii tuleb asi ära teha! No ja siis ütleb ta pärast mingi järjekordse suure ettevõtmisega ühele poole saamist: „Ei noh, mis nüüd mina, siin ju kõik aitasid kaasa..." Sõnaga - oma teenete tunnistamisel on ta ise väga tagasihoidlik. Õnneks teised siiski mitte. Pealinn on Jüri Uppini teeneid vääriliselt hinnanud: 2002. aastal teenetemärgiga ja tänavu linna kõrgeima tunnustusega - Tallinna vapimärgiga.

Jüri Uppin on vägagi mitmekülgne mees: kunstnik (Kunstiinstituudi sisekujunduse eriala lõpetanu), ettevõtja, muusikahuviline, ajaloohuviline, tubli eestlane, hea perekonnapea.

Jüril on palju sõpru ja mõttekaaslasi. Kõigi nende nimel soovin talle  tervist, jõudu, optimismi ja mõnusat huumorimeelt veel paljudeks aastateks!

TOIVO TOOTSEN

Jaga |