Eestile on vaja erakorralisi Riigikogu valimisi

Keskerakond on veendunud, et eriliseks sammuks Eesti jaoks saavad erakorralises olukorras olla erakorralised Riigikogu valimised. Kui ootame 2011. aastani uut Riigikogu ja uut valitsust, võib selle ajaga mõnigi asi pöördumatult kaotsi minna. Eesti vajab uut Riigikogu ja uut valitsust, enne kui riik ei suuda enam pensione välja maksta, enne kui euro püüdmatusse tulevikku lükkub, enne kui kroon kukub, enne kui tööpuuduses Ida-Virumaa inimesed tänavale tulevad. Tühi pangakonto ei ole hea poliitiline nõuandja. Meil ei ole palju aega.

Praegune Riigikogu ja valitsus on saanud rahvalt mandaadi täiesti teistes oludes. Meil on buumiaja-valitsus ja buumiaja-parlament, kes valitsevad kriisiaja-rahvast. Neid poliitikaid, mida nemad teostama tulid, ei ole võimalik enam teostada. Praegu on valitsuse tegevus jooksnud ummikusse. Meil on vaja kriisist väljatulekule orienteeritud parlamenti ja majanduse elavdamisele suunatud valitsust, kes on saanud rahva heakskiidu oma tegevuskavadele ega pea ametisse astudes enam iga sekund vaatama, kas ta on Emori uuringutes tõusnud või langenud. Praegusest kriisist väljatulek nõuab tõepoolest julgeid otsuseid, ja seda mitte ainult reklaamides, vaid reaalsuses.

Viis kuud tagasi toetas sotsioloog Andrus Saar endise õiguskantsleri Allar Jõksi poolt välja käidud Riigikogu erakorraliste valimiste ideed järgmiste sõnadega: „Keegi peab võtma vastutuse kiiresti tegutseda. Praegu oleme jäänud hiljaks kõigi otsustega!"

Viie kuu jooksul on olukord vaid halvenenud. Igal nädalal on lisandunud ligikaudu 2000 uut töötut. Majanduslanguse puhul aga ei räägita enam pluss 2,6-protsendisest majanduskasvust, vaid hoopis miinus 16,6-protsendisest majanduslangusest. Endiselt on õhus vajadus, et keegi peab võtma vastutuse, sest senised poliitikad on takerdunud suutmatusse.

2007. aastal andis rahvas Riigikogu valimistel mandaadi kardinaalselt teistes oludes. Toona räägiti viie rikkama riigi hulka pürgimisest. Täna saaks uue valitsusliidu ülesandeks välja saada viie rängema majanduslangusega riikide seast.

Aktiivseks tegutsemiseks majanduskriisist väljumisel on vaja uut mandaati. Kui seda ei saada, ei paku väljapääsu ka lihtne valitsusremont. Kuni korraliste valimisteni 2011. aastal toimetaks taas kord üks lühikese ametiperioodiga vahevalitsus, nagu neid on ajaloos nähtud Andres Tarandi juhtimisel. Samas annaks erakorralised valimised uuele valitsusliidule selge volituse kriisiaja koalitsioonileppe sõlmimiseks ning tegutsemiseks eesoleva nelja aasta ajaraamis. Riigikogu valimiste seadus ütleb, et peale erakorralisi valimisi toimuksid järgmised korralised valimised märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale - ehk siis 2014. aastal.

Lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse § 105-st, millega Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu või muu riigielu küsimus rahvahääletusele, algatas Keskerakond rahvahääletuse korraldamise otsuse. Vastavalt sellele  korraldataks 17. jaanuaril rahvahääletus küsimusega „Kas toetate Riigikogu erakorraliste valimiste toimumist 7. veebruaril 2010. aastal?".

Rahvahääletuse seaduse § 4 ütleb, et rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik. Seega, kui vastuseks annavad kodanikud enam poolthääli kui vastuhääli, võidetaksegi Eestile üks aasta, et kiiremini leida lahendus majanduskriisist väljumiseks.Tõsi, rahvalt seisukoha saamiseks peab esimesena Riigikogu otsustama rahvahääletuse korraldamise. On tõsiasi, et see saab sündida vaid olukorras, kui vähemalt 51 rahvasaadikut usuvad, et nende senine töö tagab neile valijate toetuse ka järgmistel valimistel. Keskerakondlastel ei ole põhjust oma valijate ette astumist peljata. 7. septembril Riigikogu saalis rahvahääletuse toetuseks annavad oma hääle nende erakondade esindajad, kes on mures Eesti riigi käekäigu pärast ja soovivad leida lahendusi.

KADRI SIMSON

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees

Jaga |