Populistliku Partei manifest

Allan Alaküla,      17. mai 2006


Eestis on väiksema toetusega erakondadel kombeks süüdistada suuremaid populismis. Kõiki iseloomustab aga üksmeelne hala, et pärast Euroopa Liitu ja NATOt puudub meil suur eesmärk.
Tegelikult on eesmärgid olemas ja rahvale selged, mis puudub, on aga Populistlik Partei, kes rahvast kuulda võtaks. Eesti probleemid on: kihistumine, sisejulgeolek, rahvaarvu vähenemine, oma brändideta allhankemajandus. Reaalsed lahendused on maksu-, pere-, keskkonna- ja välispoliitika olulises korrektsioonis. Seejuures ei mingit utoopiat— kõik on Euroopas laialt ära proovitud ja kasutusel olevad asjad.

Maksud. Neljakordse ja suurema keskmise palga saajatele tuleks taastada 26-protsendine tulumaks. Selle arvel võiks maksimaalselt tõsta maksuvaba miinimumi. Enamik Eesti palgasaajaid saab kuus 5–6 tuhat krooni bruto. Nende maksuvaba netotulu kuluks ikkagi (kodumaal) tervenisti ära minimaalsete tarvete rahuldamiseks. Statistilise keskmise palga piirist kuni nelja keskmiseni võiks aga olla tulumaks 20%.

Sisejulgeolek. Ligi 800 miljoni krooni eest Briti vanade miinilaevade soetamise näide – samal ajal, kui meil pole elementaarset tehnikat õlireostuse korjamiseks – on värske kurioosum.
Jutt NATO nõutavast 2-protsendisest kaitse-eelarvest ei pea samuti paika, kui vaadata NATO uusliikmete kaitsekulusid (CIA teatmiku järgi Leedul 1,9%, Slovakkial 1,87%, Tshehhil 1,81%, Ungaril 1,75%, Poolal 1,71%, Sloveenial 1,7%, Lätil vaid 1,2% GDPst).
Kandes kaheksandiku meie praegustest kaitsekuludest üle sisejulgeolekule, saaks igal aastal politseinikele ja tuletõrjujatele palgalisa ca 300 miljonit krooni. NATO rehkendusse jääks aga ikka alles 1,75% meie GDPst.

Iive. Olemasolevate vahenditega aitaks iivet kõige paremini tõsta võrdne, näiteks keskmise palga suurune emapalk. Enamik lapsi ei sünni ju rikastesse, vaid statistilisest keskmisest madalamat palka saavatesse peredesse. Riik ei peaks muretsema selle eest, et noored emad emapalgaga perekonna teise auto liisingut maksaks, vaid et igaühel oleks oma lapsele anda lisaks toidule ka vajalikud protseduurid ja korralik titevarustus. Tallinnas juba alanud lasteaedade raha laialijagamise asemel tuleks avalikust rahakotist kõigepealt igale soovijale tagada sobivas piirkonnas koht sõimes ja lasteaias.

Keskkond. Enne neljarajalise Tartu tee ehitamist tuleks luua korralik rongiühendus Tallinnast Tartusse, seejärel Pärnusse, Viljandisse ja Haapsallu. Rongiga Euroopasse jõudmine peaks olema samuti elementaarne siht.
Linnades tuleks raha uute läbimurrete ja ristmikulaienduste asemel uhada samuti ühistransporti. Rohkem või vähem drakooniliste vahenditega tuleb tagada ühistranspordi eelisläbipääs — ühissõiduk peab saama autost kiiremaks ja mugavamaks alternatiiviks tööle tulekul ja sealt minekul.
Autode tunglemist kesklinnas vähendaks oluliselt sissesõidu maksustamine Londoni ja Stockholmi eeskujul. Kusagil Lääne-Euroopas ei näe liikluses nii suurt dzhiipide osakaalu kui meil. See on lisaks kihistumisele ka maksustamise küsimus. Lüües nelja- ja enamaliitristele dzhiipidele selga tõsise maksukirve, võiks saadavad sendid suunata näiteks riikliku biodiislitööstuse arendamisse.

Välis- ja julgeolekupoliitika. Iraagi kampaania ajal oma apogee saavutanud Ameerika pilli järgi tantsimise asemel tuleb võtta välis- ja riigikaitsepoliitikas selge orientatsioon Euroopale. Euroopa klammerdub üha tugevamalt Vene ressursside külge ja seob end üha rohkem Hiinaga. Koos Ida-Euroopaga Ameerika huve teenivaks Vene-vaenulikuks vahetsooniks jäädes kaotaks sellest ka Lääne-Euroopa, kuid kõige rohkem meie ise— idaeurooplased.
Eesti huvides on tagant tõugata võimalikult tihedat Euroopa ühist välis- ja julgeolekupoliitikat. Alles Lääne-Euroopa seljatagusele toetuv neutraliteet suhetes Venemaaga avab ka Eesti ettevõtjaile ligipääsu maailma kõige tugevama kasvujõuga Hiina majandusele.
Ütlete, et ilusad, aga liiga lihtsad põhimõtted? Õige: Populistliku Partei manifest peabki olema lihtne! Selliste eesmärkidega erakond koguks kergesti ca kolmandiku Eesti valijate häältest. Suur osa sellest ei tuleks seejuures praeguste parteide arvel, vaid pigem nende poolt, kes valimas ei käi.

KESKMÕTE:
Alles Lääne-Euroopa seljatagusele toetuv neutraliteet suhetes Venemaaga avab ka Eesti ettevõtjaile ligipääsu maailma tugevaima kasvujõuga Hiinale.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (40)