Kas segadus haigekassa ja töötukassa reservidega on eesmärk?

Mis on tegelik eesmärk? Reservide kasutamine riigieelarve tasakaalustamiseks, ning seega teiste sektorite elamine tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna kulul? Lihtsalt riigi rahade koondamine ühe haldamise alla? Või hoopiski avalikkuse testimine? Sellest ei ole võimalik aru saada. Sõnumid, mida erinevad koalitsioonipoliitikud on avalikkusele saatnud, on olnud väga vastuolulised. Eks seepärast on ka reaktsioone olnud seinast seina.

Reformierakond ja IRL on lubanud valijatele head omavahelist koostööd ning ilmselt nende koalitsiooninõukogu toimib hästi. Võib arvata, et haigekassa ja töötukassa reservidega tehakse nii nagu valitsus soovib - viiaksegi Rahandusministeeriumi hallata. Mis iganes siis eesmärgiks pole.

Selle käiguga parandatakse riigi eelarvepositsioone, riigil jääb üles väiksem laenuvajadus jne. Seda kindlasti. Samas on tervishoiule sellega antud selge signaal: kuigi haigekassas on olemas raha ravijärjekordade lühendamiseks ja meditsiinitöötajate palga tõstmiseks, tervishoiusektorile seda olulisel määral juurde ei anta.

Jah, sotsiaalminister on lubanud tervishoidu raha juurde. Kuid tõsiasi on see, et võrreldes 2008. aastaga on meil summaarne inflatsioon juba ligi 20%. Seda vahet ei tee tasa ei mõne- ega 4-5protsendise tõusuga. Hinnatõus on toimunud aga põhiliselt riigi poolt reguleeritavate hindade arvelt, mis otseselt ja kiirelt kanduvad üle haiglatesse.

Kommunaalkulude tõus, ravimite käibemaksu tõus, aktsiiside tõus jne jne. Kõik see kajastub otseselt haiglate eelarvetes.

Reservide liikumine Rahandusministeeriumi haldusesse tähendab kindlasti seda, et haigekassal on tulevikus neid raskem kätte saada, ja ka seda, et valitsuse arvates ei ole tervishoius hetkel rahapuudust, mis vajaks lahendamist. Arvestades reaalsete tuludega, ei ole haiglajuhid personalil juba ligi kolm aastat palku tõstnud. See on suurendanud palgasurvet nii arstide kui ka õdede poolt. Selline surve on väga reaalne, kuna EL-is on teed lahti ja noored teavad, mida tähendab tööjõu vaba liikumine.

Kuid tagasi tulles reservide liikumise juurde: kas siin ei ole ka veel eesmärgiks avalikkuse tähelepanu kõrvale juhtida peamiselt probleemilt - riigieelarvelt?

Riigieelarve on just see seadus, kust saab välja lugeda koalitsiooni tegelikud eelistused. Kindel prioriteet on kaitsekulutused. Kuid tervishoid ja rahvastiku teema, riigieelarvet vaadates, prioriteet ei ole. Kahju, sest Eesti-suguse väikese rahvaarvuga riigi tuleviku määravad ära just rahvastik ja inimeste tervis.

Eriti kahju on, et terviseedenduse ja haiguste ennetamise teemad ei ole ka TOP 3-s. Just nende tegevustega hoitakse ära ju tuleviku suured kulutused tervishoiule.

Siin on hea meelde tuletada, et Sotsiaalministeeriumi ja WHO koostöös valmis 2010. aastal hea uuring Eesti tervishoiu rahastamise võimalustest tulevikus. See uuring on väga kvaliteetne ning selles on põhjalikult ja asjatundlikult analüüsitud nii senist tervishoiu rahastamist kui ka antud selgeid arengustsenaariume tuleviku jaoks.

Esimene ja väga selge tees, millest kõik edasine lähtub: Eesti tervishoiu rahastamine praegusel kujul ei ole jätkusuutlik. Põhjusteks on elanikkonna vananemine; meie tervishoiu senine väga tagasihoidlik rahastamine ehk hetke baas (pidevalt tagantpoolt 1.-3. koht EL-is); elanikkonna kasvav teadlikkus uutest võimalustest ja kindlasti ka meditsiinitehnoloogiate/ravimite edasine areng. See on reaalsus, millega peame arvestama.

Vaatamata sellele, et koalitsioon on juba pool aastat võimul (kuigi sisuliselt sama 2,5 aastat), ei ole midagi kuulda tervishoiu rahastamise uutest plaanidest. Uuring on olemas, rahvusvahelised tõenduspõhised soovitused on olemas, võim on olemas - on vaja tegutseda. Või oodatakse 2013.-2014. aastat, mil umbes peaks senine rahastussüsteem kokku kukkuma? Et siis ekstreemses olukorras välja tulla ekstreemsete variantidega?

Mina arvan, et demokraatlikus riigis on loogiline probleeme ette näha, ja hea tava kohaselt püütakse neid siis ennetavalt lahendada. Nii saavutatakse suurem konsensus ühiskonnas ja väljapakutavad lahendused muutuvad avalikkuse silmis paremini arusaadavaks.

Seega ootame koalitsioonilt konkreetset kava tervishoiu rahastamise parandamiseks.

Reservide viimine Rahandusministeeriumi haldusalasse ei saa olla tervishoiu parema rahastamise plaan.

PEETER LAASIK

haiglajuht, Sotsiaalministeeriumi abiminister 2005-2007

[esiletõste]     Riigieelarve on just see seadus, kust saab välja lugeda koalitsiooni tegelikud eelistused. Kindel prioriteet on kaitsekulutused. Kuid tervishoid ja rahvastiku teema, riigieelarvet vaadates, prioriteet ei ole.

[pildiallkiri]   Elva haigla juht Peeter Laasik ütleb, et kuigi valitsusliit on juba mitu aastat võimul, ei ole midagi kuulda tervishoiu rahastamise uutest plaanidest.

Jaga |