![]() Euroeufooria lämmatab eurokriitilise hääleTÕNIS TULP, 09. aprill 2003Isad ostavad talud päriseks, pojad parseldavad maagi jalge alt maha Kallid kaasmaalased, võtkem ometi kord aru pähe - meid, eestlasi on järel liiga vähe selleks, et saaksime ainuüksi isiklikest ambitsioonidest lähtudes lubada üheainsagi samas või lähedases suunas mõtleva ja liikuva inimese eemaletõukamist! Valimised aga näitasid, et otsustaval hetkel ei suutnud eurokriitikud vältida lõhet omavaheliste suhete pinnal. Kõigi iseseisvuslaste peaeesmärk - praegusele põhiseadusele vastava Eesti säilitamine - on endiselt ohus! Need, kes mind lähemalt tunnevad, teavad, et olen poliitikamaastikul valdavalt ikka üksiku hundina ringi uidanud. Aga ma olen alati soovinud panna õlg alla kõigele, mis võiks aidata Euroopa ühel vanimal rahval meie isade poolt mitu korda päriseks ostetud, aga ikka ja jälle kellelegi maha parseldatud maalapil püsima jääda. Selle eesmärgi nimel olen ka täna valmis koostööks kõikide ausate inimeste ning parteidega, kes peavad võimalikuks rahvuslikku enesemääramist ning rahvusriikide edasikestmist. Kusjuures see, kas keegi tahab oma rahvuslikku eksistentsi kommunistliku või purukapitalistliku juhtimise all edendada, peab jääma iga rahva enda vaba otsustuse asjaks ning kellelgi teisel pole õigust seda neile ette kirjutada. Eurokriitilised parteid nõrgavõitu Tänases üha enam politiseeruvas reaalsuses võib oma veendumusi ühiskonnale tõhusalt teadvustada ainult meedia abil, liites tervikuks võimalikult paljude mõttekaaslaste ühised arusaamad. Põhimõttekindlatel Eesti iseseisvuse eest seisjatel on viimane aeg koonduda, et vältida hästirahastatud europooldajate ülekaalu muutumist europopulistlikuks farsiks. Paraku ei ole see lihtne. Äsjamöödunud Riigikogu valimistel registreerisid end eurokriitiliste parteidena vaid Kristlik Rahvapartei ja Iseseisvuspartei, Mart Helme koos mõttekaaslastega aga kandideeris hoopis Rahvaliidu nimekirjas, sest Põllumeeste Kogu maadleb kuuldavasti juba mõnda aega erakonnasisestes erimeelsustes. Erinevate parteide "solistid" jätkasid nagu ikka seal, kus nad kunagi teatavat edu saavutasid, aga Konservatiivne Partei kui veel üks võimalus koondada eurokriitilisi inimesi otsustas kandideerimisest kahjuks loobuda. Registreerimata poliitilised ühendused surutakse seadusandluse ning euroeufoorilise meedia toel nagunii tagasi vaikimisse ning ka parlamendiparteide teisitimõtlejad kaovad reeglina kuhugi oma parteinimekirjade halli keskossa. Euroööbikud peavad juba ette rõõmupidu Üldiselt on asjade seis niisiis selline, et mõnedki euroööbikud peavad juba ette rõõmupidu! Ning ega kriitikavõime säilitanud riigikodanike olukord pole tõesti pilvitu, sest omavahel rivaalitsevatest eurokriitilistest nimekirjadest ei suutnud valimiskünnist ületada ükski! Valimiste eelsel ajal süüviti omavahelistesse kraaklustesse isiklike vastuolude pinnal või kolmandajärgulistel teemadel, selle asemel aga tulnuks neil, kellele läheb korda Eestimaa ja tema asukate edasikestmine, jätta kõrvale isikutevahelised vastuolud ning leppida kokku koostöö alused. Kireva isikutebuketi asemel tulnuks pigem valida näiteks välja üks registreeritud erakondadest, sest tõesti: mis võiks olla loogilisem, kui nii registreeritud kui ka registreerimata ühendused ühendaksid oma jõud mõne järjekindlalt euroliitu vastustava jõu nime all? Eks ole ju meie kõigi ühine joon Eesti iseseisvuse säilitamise püüe vastukaaluks lahustumisele päratu suures maailmakatlas?! Isikutevahelised vastuolud Paraku olen kuulnud, et siin-seal on üks või teine rühmitus nõudnud mõnes parteinimekirjas kandideerimise eest endale tuntavaid (karjääri)eeliseid selle partei enda liikmete või mõne teise liituja ees, ning neid saamata loobunud koostööst. Kallid kaasmaalased, võtkem ometi kord aru pähe - meid eestlasi on järel liiga vähe selleks, et saaksime isiklikest ambitsioonidest lähtudes lubada üheainsagi samas või lähedases suunas liikuva inimese eemaletõukamist, ükskõik millise põhjendusega! Isikutevahelised vastuolud on alati vesi vastasrinna veskile. Seega näitasid valimised, et otsustaval hetkel ei suutnud eurokriitikud vältida lõhe tekitamist omavaheliste suhete pinnal. Peaeesmärk - praegusele põhiseadusele vastava Eesti säilitamine - on jätkuvalt ohus... Kes ei usu, vaadaku Siberi väikerahvaid - hante, manse, komisid, udmurte, marisid, mordvalasi… Ka Vene Föderatsiooni konstitutsioon sisaldab sätteid rahvusvähemuste rahvusliku hariduse, keele ja kultuuri säili(ta)mise kohta, ometi kasvatavad sealsed isad-emad oma lapsi ise venelasteks, sest kui puudub rahvusliku karjääri ning elukorralduse võimalus, hävib teatavast kriitilisest piirist väiksem rahvus iseenesest, sukeldudes omaenese "vabal" tahtel impeeriumi sulatuskatlasse. Jõuame veel kokku istuda, referendum on alles sügisel! Me peaksime nüüd koos kõigi või vähemasti suurema enamusega sarnaselt mõtlevatest inimestest juba lähiajal kokku istuma, et olukorrast selge pilt luua, suud puhtaks rääkida ning ühistegevuses kokku leppida! Mis minusse puutub, siis olen selleks valmis. Olen igasuguste eraldusjoonte rõhutamise vastu mõttekaaslaste vahel seni, kuni pole kõrvaldatud peamine oht - muutumine euroimpeeriumi ääreprovintsiks. Siis on meil enesekaitseks juba tunduvalt raskem midagi ette võtta, saagem sellest ometi kord aru! Lükakem teineteisega kraaklemine edasi aega, kus paat on õnnestunud uppumisest päästa. Sest muidu võib selguda, et polegi enam mingisugust tähendust sellel, kes just oli kunagi selle põhjavajunud lootsiku kapten... Elan maakonnalinnas Viljandis ja pealinna võimupoliitika tavad ja kombed on mulle alati olnud pisut võõra(stava)d. Üks asi, mida aga kindlasti tean, on - Maarjamaa vanarahvas tegi tööd enne, kui saaki jagama hakkas, kolmanda aastatuhande Eestis kipub see enamasti vastupidi välja tulema. Püüdkem ikka igaüks enne mõni muna muneda, kui valjul häälel kaagutama ning aukohta nõudma hakkame! Austagem vastastikku kõigis inimestes seda, mida me iseendis austamisvääriliseks peame, vastasel korral ei väärigi me mingit tulevikku. Eks ole ju kõigi eurokriitikute ühine joon Eesti iseseisvuse säilitamise püüe vastukaaluks lahustumisele päratu suures maailmakatlas?! Viimati muudetud: 09.04.2003
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |