Talupidajal võimalus saada puhkust

TOIVO TOOTSEN,      05. mai 2004


Aastaid on räägitud sellest, et ka talupidajatel peaks olema võimalus puhata. Loomapidaja, kellel pole talus palgalist tööjõudu, on sunnitud ju aastad läbi päevast päeva oma loomade eest hoolitsema, ja tegema seda ilma ühegi puhkepäevata.
Omavalitsused on püüdnud seda probleemi seni oma jõududega lahendada. Teenäitaja oli siin Rõuge taluselts. Kolm aastat tagasi 2001. aasta kevadel, kui taluseltsi esimeheks valiti Mati Kõiv, leiti, et talunike puhkusevõimaluse lahendamine oleks seltsi üks esmaseid ülesandeid.
Moodustati töörühm, kes kõigepealt tegi kindlaks, millised on vajadused ja võimalused puhkuseprobleemi lahendamiseks. Kaja Keskkülast sai asendustöötajate projekti produtsent.
Järgmisel aastal suutsid Võrumaalt valitud saadikud, Riigikogu maaelu komisjoni liikmed Rainis Ruusamäe ja Ülo Tootsen asja lahendamise vajalikkuse selgeks teha tollasele põllumajandusministrile Jaanus Marrandile. Minister leidis raha projekti käivitamiseks. Rõuge vald omalt poolt andis ettevõtmisele tugeva toetuse – mullu näiteks 40 000 krooni.
Asendustöötaja kasutajad tasusid ise ühe kolmandiku asendaja kuludest. Uus Riigikogu maaelukomisjon jätkas tööd talunike asendustöötajate probleemiga. Eestimaa talupidajate keskliit ja maaelukomisjon moodustasid ühise töörühma vastava seaduseelnõu väljatöötamiseks, sellesse töörühma kuulun ka mina. Töörühma juhib Rainis Ruusamäe.
Töörühmas jõuti seisukohale, et talunike sotsiaalsete garantiide tagamiseks ei piisa ainult puhkuseprobleemi lahendamisest, kogu selle valdkonna sätestamiseks oleks vaja eraldi nn talupidajate sotsiaalsete garantiide seadust. Sotsiaalministeeriumiga on saadud kokkulepe vastava eelnõu väljatöötamiseks.
Esimene ja kõige pakilisem samm on aga nüüdseks juba tehtud. Aprilli lõpus võttis Riigikogu vastu maaelu ja põllumajandusturu korralduse seaduse, millesse maaelukomisjon viis sisse terve uue jao. Tervitatav on, et sellise muudatusettepaneku vajalikkuses olid ühel meelel kõik komisjoni liikmed.

Kuna seadust ennast ei leia kõik asjahuvilised üles, toon selle osa käesolevas artiklis ära:

5. jagu
Põllumajandustootja asendamise toetus
§ 23. Põllumajandustootja asendamise toetus
Põllumajandustootja asendamise toetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse põllumajandustootjale tema asendamise kulud kuni 28-päevase puhkuse ajal.

§ 24. Põllumajandustootja asendamise toetuse taotleja
Põllumajandustootja asendamise toetust võib taotleda äriregistrisse või maksukohuslaste registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, osaühing ja aktsiaselts, milles on vastavalt üks osanik või üks aktsionär ning kes tegutseb loomakasvatuse alal ja vastab käesoleva seaduse § 25 sätestatud nõuetele.

§ 25. Nõuded põllumajandustootja asendamise toetuse saamiseks
1. Põllumajandustootja asendamise toetust võib anda taotlejale:
a) kelle ettevõttes ei töötanud taotluse esitamisele eelnenud kalendriaastal tähtajatu
töölepinguga töötajat, välja arvatud kas taotleja abikaasa, õde, vend, vanem, laps või lapselaps;
b) kelle ettevõttes peetakse õiguslikul alusel loomühikuteks ümberarvutatuna vähemalt viiele loomühikule vastaval hulgal põllumajandusloomi;
c) kes on tegutsenud loomakasvatuse alal vähemalt viimase kalendriaasta;
d) kellel ei ole riiklikku maksuvõlga või riikliku maksuvõla tasumine on ajatatud;
e) keda on asendanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud asutuse poolt heakskiidetud asendaja ja kes on tasunud asendajale asendustasu.
2. Põllumajandustootjate asendamise korraldab sotsiaalministeerium selleks volitatud riigiasutuse kaudu, kes võib sõlmida asendamise korraldamiseks kohaliku omavalitsusüksuse või põllumajandustootjaid esindava mittetulundusühinguga sellekohase halduslepingu.
3. Asendajaks võib olla isik, kes vastab vähemalt kutseseaduse (RT I 2001, 3, 7; 2002, 61, 375; 2003, 13, 68; 83, 559) alusel ja korras kehtestatud põllumajandustootja II kutsestandardiga sätestatud nõuetele ning on läbinud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asutuse või isiku korraldatud sellekohase koolituse.
4. Põllumajandustootjate asendamise korra kehtestab sotsiaalminister. Nimetatud korras nähakse ette asendamise taotlemisel esitatavad dokumendid, asendaja õigused ja kohustused asendamise ajal, asendatud tundide arvutamise kord.
5. Põllumajandusministril on õigus kehtestada lõike 1 punktis 2 nimetatud põllumajandusloomade liigid ning loomühiku arvutamise alused ja kord.

§ 26. Põllumajandustootja asendamise toetuse määr ja suurus
1. Põllumajandustootja asendamise toetust antakse taotlejale kuni 75 protsenti asendajale makstud tasust. Asendustasu arvutatakse võrdeliselt asendatud tundidega. Tunnitasuks on kuni kolm vabariigi valitsuse kehtestatud tunnitasu alammäära.
2. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrade piires kehtestab põllumajandusminister eelarveaastal makstava põllumajandustootja asendamise toetuse ja asendajale makstava tunnitasu määra ning taotlejale makstava toetuse maksimaalsuuruse.
3. Taotlejale makstav põllumajandustootja asendamise toetuse suurus arvutatakse võrdeliselt asendajale makstud tasust, arvestades ettenähtud toetuse määra ja taotlejale makstavat toetuse maksimaalsuurust.

Nagu seadusandlusest selgub, võib toetuse saamine rakenduda alles järgmisest aastast, kui riigi eelarves nähakse selleks ette vastav summa. Et see nii ka sünniks, selle eest peaksid hea seisma kõik Riigikogu liikmed, kes saavad aru talupidajatele puhkuse võimaldamise vajadusest.
Tartu maamessiga üheaegselt peetud Eesti Talupidajate Keskliidu üldkoosolekult sai Riigikogu Keskfraktsioon tänukirja selle seadusparanduse teostamise eest.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)