Anna Levandi iluuisutamisklubi sai 10-aastaseks. Palju õnne!

Anna Levandi (IRL):

„Moodustasin oma klubi, sest munitsipaalspordikoolis ei saanud tegutseda. Alustasin täitsa nullist, et mõista, kuidas see kõik toimub. Viimastel aastatel aset leidnud muutused Eesti iluuisutamismaastikul on olnud tohutud. Tänapäeval tajuvad nii treenerid kui ka sportlased ja nende vanemad üha paremini, kuidas ja kui palju on vaja treenida heade tulemuste saavutamiseks. Näiteks tellitakse individuaaltunde ja -treeninguid, mida varem Eestis ei praktiseeritud; samuti kasutatakse  koreograafiteenuseid. Ka uisuvarustuse osas on toimunud tohutu areng. Kui uisutaja soovib tippu jõuda, peab tal olema kõigepealt fanaatilist tahet, kuid tähtsad on ka sellised füüsilised omadused nagu väike kasv ja kaal. Kõik ülejäänu on aga iga sportlase enda teha.“

Uisutama hakkamise otsustavad vanemad

Meie küsimustele vastas endine tippiluuisutaja, Eesti Uisuliidu asepresident Margus Hernits.

Kui palju on viimase viie aastaga suurenenud iluuisutajate hulk? Mis on nende noorte peamised tegutsemismotiivid: raha, kuulsus, vanemate tahe?

Statistikat teab kõige paremini Uisuliidu sekretariaat – mul neid arve  hetkel käepärast pole. Aga kindlasti oleks uisutajaid enam, kui oleks rohkem jäähalle. Uisutama hakatakse üsnagi noorelt – see tähendab, et enamjaolt teevad otsuse lastevanemad. Aga kindlasti on neidki, kes ka ise juba 5–6aastaselt tahavad uisutama hakata. Raha ilmselt ei saa olla nii varajases staadiumis motiiviks, sest palju teenivad ainult väga kõrge tasemega sportlased.

 Kas iluuisutamisega saavad Eestis tegelda vaid Tallinna piirkonnas elavad lapsed või on ka mujal selleks võimalusi?

Jäähallid on veel Narvas, Kohtla-Järvel ja Tartus. Lahtised jääväljakud on Paides ja Viljandis – plaanis on neile katus peale ehitada.

 Kas teil on olnud kokkupuuteid Irina Slutskajaga? Mida eelkõige peaksid meie iluuisutajad vene koolkonnalt õppima?

Irina Slutskajat ma isiklikult ei tunne. Võistlustel on küll koos oldud; üksnes teretame. Vene iluuisutamiskoolkonnalt on tervel maailmal õppida just hüpete tehnikat. Paljude selle ala spetsialistide arvates tulevad maailma parimad hüpete õpetajad Venemaalt. [Vt rubriigist „Kultuur“ – „Nädala juubilar IRINA SLUTSKAJA 30“]

 Kas Eestis on häid iluuisutamistreenereid piisavalt? Kas saavad nad väärilist palka, et end püsivalt treeneriametis teostada?

Arvan, et eks neid ikka on. Uisutamise probleem on aga selles, et jää kasutamine on väga kallis ja kuna igakuist n-ö õppemaksu ei saa väga kõrgeks tõsta, jääb treeneri tasu suhteliselt väikeseks. Samas jälle saavad treenerid käia vahel eratunde andmas, ning see veidi kompenseerib  igakuist madalavõitu põhipalka.

INDREK VEISERIK, reporter

Jaga |