Kuidas riiki krahhist päästa?

 Eesti Panga „lihtsa“ majandusprognoosiga miinus 12,3%  ja musta stsenaariumiga miinus 15,3% oleme Euroliidus koos Lätiga viimasel kohal, viies 4-protsendilisse langusesse kogu Euroopa Liidu  majanduse. Ent isegi sellise häbiposti juures piisab meie peaministril jätkuvalt kuraasi kinnitamaks, et jõuame 12 aasta jooksul viie rikkama riigi hulka. Ilmselt pole Ansip kuulnud, et täna on Eesti 159 korda vaesem Saksamaast ja 660 korda vaesem USA-st.

Reservid kuluvad koalitsiooni kummitempliga

Kuigi rahandusminister Padar kiitleb, nagu eristaks meid Lätist heal ajal kogutud riigireservid, on need otsakorral, mida muidugi kiivalt varjatakse. Peaminister räägib  reservidest, mis olid alles enne veebruari negatiivset eelarvet. Ka  Äripäev on avaldanud, et riik hoiab reservide tegelikku olukorda saladuses. Kassareservist oli veebruariks alles vaid 100 000 krooni.

Eelmise valitsuse tehtud 2007. aasta riigieelarve 4 miljardi kroonine ülejääk, mis oleks pidanud minema erakorralisse ehk stabiliseerimisreservi, tehti koalitsiooni häältega Riigikogus ümber kassareserviks, mis on tänaseks jooksvate kulude katteks ja eelarveaukude lappimiseks sirgeks löödud.  Ent ka aastaid silmaterana hoitud ja kogutud stabiliseerimisreservi raha on hakanud haihtuma. 7,3-miljardilisest erakorralisest tagavarast, mis on mõeldud kasutamiseks näiteks sõjaseisukorra või ulatusliku sotsiaalse majanduskriisi puhul, otsustati pool lisaeelarvega kasutusse võtta. Riigikogus saab sellele koalitsiooni kummitempli peale panna vaid ühe  päevaga.

Strateegilist raha kõrvale pannes ei arvanud ükski varasem valitsus, et keegi hakkab sealt kunagi igapäevakulude katteks raha võtma. Kunagi võeti sealt pisut Maapanga pankroti kahjude hüvitamiseks rahvale.

Erakorralist 4,7-miljardilist pensionireservi on juba hakatud kasutama väljamakseteks. Sihtotstarbelisest töötukassa reservist pole mõtet rääkida, – see sulab kui jäätis pannil. Haigekassa 4-miljardilisel tagavaral, mida tõesti oleks vaja kasutusse võtta eriarstide juurde pääsemise hiigeljärjekordade lühendamiseks ja operatsioonitähtaegade lähendamiseks, hoitakse riigi parema seisu näitamiseks kork ees.

Eurorahad võidakse ära võtta

Eestile ette nähtud 2,8-miljardilisest eurotoetusest suutsid ministeeriumid läinud aastal välja kaubelda vaid 633 miljonit krooni ehk 22 protsenti. Et Brüssel seda pahaks paneb, on olemas oht, et eurokroonid meilt üldse ära võetakse. Valitsus on seda tänini saladuses pidanud. Praegu koostatakse paaniliselt struktuurfondide abiraha päästmise plaani.

Kiitleme sellega, et riik pole laenu võtnud. Ent rahandusminister ei räägi enam 8,5-miljardilise laenu taotlemisest Euroopa Investeerimispangalt, nagu paari kuu eest, vaid juba 12 miljardist. Loomulikult, kui meile seda üldse antakse! Hoopis vähem on juttu, et ettevõtete ja eraisikute laen on Eestis ühtekokku 250 miljardit – kolme aasta riigieelarvega võrreldav summa.

On enam-vähem selge, et koalitsioonil pole äärmuslike kärbetega enam silmapiiril  eurorahale üleminekut aastast 2011, vaid tegutsetakse väga ühemõtteliselt päästmaks riiki krahhist ja pankrotist.

Peaminister toob küll allakäigu põhjuseks ülemaailmse majanduskriisi, ent mäletame, et meie hädad algasid umbes aasta varem, kui üleilmne pangandus- ja majanduskriis. Pealegi ei saa me peita end maailmahädade taha, sest meie kriis on kordi sügavam  kui ülemaailmne  majanduskasvu langus miinus 1,3%.

Käitume risti vastu muule maailmale

Võimsa majanduskasvu ajal kihutasime seda tagant ja  paisutasime eelarvet. Nüüd võimendame majanduslangust. Tahame end kangesti Ameerikaga samastada, ent tegelikult tegutseme risti vastupidi.

Kehtib seisukoht, et tuleb loobuda majanduskriisi süüdlaste otsimisest, sest vastasel korral me justkui õõnestaksime oma iseseisvust.

Erinevalt meist tõi ajaleht The Guardian tänavu jaanuaris välja pingerea neist 25 isikust, kes on majanduskriisi vallandumises süüdi. President Barack Obama võttis kohe kursi tõsta jõukamate tulumaks 35 protsendilt 39,6 protsendile (USA-s on neljaastmeline tulumaks), nagu oli enne Bushi-ajastut. Meie põlgame astmelist tulumaksu ja oleme tulumaksu alandanud 26 protsendilt 21 protsendile eesmärgiga seda kahandamist jätkata.

Muide, ühes 1990. aastate Hommikulehes lausus Siim Kallas, et tema kindel seisukoht on tulevikus tulumaks Eestis üldse ära kaotada.

Obama aga toetab ka kapitalimaksu tõstmist jõukamatel 15 protsendilt 20 protsendile. Ning kuni 2013. aastani on sihiks seatud maksude tõstmine kokku 16 protsendilt SKP-st 19 protsendile. Vastupidiselt otseste maksude tõstmisele langetatakse kaudseid makse.

Nii antakse USA-s vabastus osariigi ja kohalikest aktsiisimaksudest sõiduki ostmisel, olgu auto või mootorratas. Samas tehakse maksutagastus 400 dollari ulatuses igale töötajale, ka neile, kes teenivad nii vähe, et ei peagi tulumaksu maksma.

Meil, vastupidi, peetakse nõu, kuidas tulumaksutagastusi vähendada. Ja kaudsete maksude tõstmine, mis mõjutab halvasti eeskätt just väiksema sissetulekuga elanikke, on meil jätkuvalt au sees. Meie parempoolne valitsus koos sotsidega vähendas ravimite, raamatute, perioodika, matuseteenuste, majutustegevuse jm käibemaksusoodustusi. Samas tõstsime kütte, gaasi, kütuse, elektri jt aktsiise. Hetkel kaalub valitsus käibemaksu kaheprotsendist tõstmist.

Obama tõstis ausse toidutalongid

Kui toidu käibemaksu on langetanud,  peale Taani, kõik riigid, et soodustada tarbimist (sügisel tegi seda ka Soome), siis ei tule meil see kõne allagi. Kõik Keskerakonna eelnõud, mida olen  Riigikogu saalis kaitsnud, on maha hääletatud. Nii kaovad kodu- ja välismaised tarbijad. Täiesti ainulaadne kogu maailmas on Eesti ettevõtte kasumimaksu süsteem, see, et ettevõtte tulumaks investeeringutelt jääb maksustamata. Kummaline, et välisettevõtted maksavad meil teenitud kasumilt tulumaksu oma koduriigis.

Ameerika näiteks ohjeldas kriisi sellega, et tõstis vaestele jagatavate toidutalongide väärtust. Meil seostatakse isegi sõna talong sotsialismiga.

USA pikendab ja tõstab töötu abiraha, Eesti aga otsib võimalust, kuidas uues töölepinguseaduses töötuskindlustushüvitiste paketti edasi lükata. USA tõstab tervisekindlustusmaksete toetust 9 kuuks 65 protsendini kõigile töötajatele, keda on alates eelmise aasta septembrist vallandatud. Meil tuli Tööandjate Keskliit välja üleskutsega töötutelt tervisekindlustus üldse ära võtta. Riik on isegi haigekassa teenitud intressitulule küüned taha pannud, rääkimata mahukatest kärbetest, hambaraviraha kaotamisest tööealistel, ravimite hinna tõstmisest ja teenitud reserviraha kinnihoidmisest. USA  teeb praegu ajutisi maksuvabastusi kõrghariduskuludelt, tõstab ajutiselt stipendiume, toetab ühekordselt 250 dollari ulatuses pensionäre, puuetega ja mittetöötavaid inimesi.

Meil naerdakse välja Savisaare ühekordset toetust pensionäridele. Riigikogu liikmed reformierakondlane Jürgen Ligi ja isamaaliitlane Taavi Veskimägi, samuti Tööandjate Keskliidu esimees  Tarmo Kriis ning Kaubandus- ja Tööstuskoja esimees Toomas Luman on välja käinud kinnisidee vähendada pensione, muutes selleks seadust. Hirmutatakse, et pensionid maksustatakse tulumaksuga ja pensioniiga tõuseb, vaatamata sellele, et eluea pikkuselt oleme samas rühmas  Nikaraagua ja Valgevenega.

Pensionäre on petetud kolm korda

Esimest korda peteti pensionäre siis, kui vanaduspensionäridelt võeti ära 4% esimeseks sambaks ehk riiklikuks pensioniks ette nähtud sotsiaalmaksust, millele oli inimestel õiguslik ootus 1991. aastast, mil seadus vastu võeti. Reformierakondlased, sotsid ja isamaalased Siim Kallas, Eiki Nestor, Mart Laar ja Kalle Jürgens, kes tol korral seda läbi surusid, valetasid rahvale, öeldes, et II samba raha võetakse eelarve muudest vahenditest, mitte sotsiaalmaksust laekuvast rahast.

Teist korda pügatakse inimesi täna, kui riik peatab maksed II sambasse.  Sellega saavad petetud tulevaste pensionäride õigustatud ootused. Inimeste kindlus oma riigi suhtes on nullitud, usaldus devalveeritud.

Kolmas kord petetakse inimesi sellega, kui lubatakse, et tulevikus, „paremate aegade saabumisel“ riik taastab sissemaksed 6% ulatuses, et kompenseerida tänane vahe. 2014. aastal kuluks selleks 4 miljardit ja 2017. aastal 5 miljardit krooni. Niisugust hiigelsummat pole meil mõne aasta pärast mitte kusagilt võtta, sest majandusolukorra kiiret paranemist ei ole ette näha.

Valitsuse tänane tegevus õõnestab veelgi usaldust riigi vastu. Küll kardeti teise sambaga liitumisel tulevikus raha ostujõu langust, küll investeerimisriske, kuid seda ei osatud uneski näha, et liituma meelitatud inimesi petab tulevikus nende oma riik, ühepoolselt taganedes kokkuleppest.

Kui Obama lubas valitsema asudes säilitada majanduse abipaketina kahe aasta jooksul umbes 3 miljonit töökohta, siis Eesti on end töötuse teemalt tagandanud. Tallinnas loodavaid väiksepalgalisi sotsiaalseid töökohti ei peeta millekski. Samas rõhutatakse, et riik ei peakski töökohti looma. Töötukindlustusmaksu vaidlustest on riik välja astunud.

Koondamisi lihtsustav töölepinguseadus saadetakse töötajate garantiide vähendamiseks tagasi Riigikokku, et valitsus ei peaks sellega tegelema. Riiklik Tööturuamet lõpetab tegevuse ja tema ülesanded antakse üle avalik-õiguslikule Töötukassale, kes hakkab riigi asemel uut ametit ülal pidama töötukindlustusmaksust.

Riik aina kärbib, olgugi et tänaseks võtmesõnaks peaksid olema tööhõive ja töökohad. Siis tuleksid maksud, ega peaks eelarvet üksnes kärpima. Eesti riik tahab praegu uusi töökohti luua läbi vallandamiste, oodates, millal ülemaailmne kriis ise üle läheb.

MARIKA TUUS

Keskerakonna juhatuse liige

[esiküljetekst]  Kes päästab riigi krahhist?

Marika Tuus, Riigikogu saadik ja Keskerakonna juhatuse liige, kandideerib Keskerakonna nimekirjas Euroopa Parlamenti. Tänases lehes analüüsib ta põhjalikult, kuidas ja miks on Eesti valitsus teinud valesid otsuseid, et kunagisest Euroopa pailapsest ja tublist tiigrist on saanud üks EL viimaseid igas valdkonnas: ettevõtluses, finantsmajanduses, sotsiaalpoliitikas.

[esiletõste]

MARIKA TUUS: Valitsuse tänane tegevus õõnestab veelgi usaldust riigi vastu.

[fotoallkiri] 

KANDIDEERIB: Marika Tuus kandideerib Keskerakonna eurokandidaatide nimekirjas, kuid hääletada saab seekord ainult erakonna poolt. Keski number hääletussedelil on 104.

Jaga |