Luure kodanikuühiskonnas

Allan Alaküla,      25. jaanuar 2006


Moskvas lahvatanud Briti spiooniskandaalis pole midagi tavatut. Vastastikku on luurajaid välja saadetud varem, saadetakse nüüd ja ka tulevikus. James Bondi laadsesse varustusse kuuluva elektroonilise luurekivi leidmisest märksa olulisem oli aga luurajate seostamine mittetulundusühingutega.
Samal ajal kui Lääs võitleb armutult islamifundamentalismi kandva ülemaailmse mittetulundusliikumisega, kasutatakse eriti endise NLiidu alal nn mittetulundusühinguid peamise relvana sealsete valitsuste asendamiseks Lääne-meelsetega. Külma sõja ajal nimetati seda õige nimega sekkumiseks teise riigi siseasjadesse, praegu poetakse aga kodanikuühiskonna sildi taha.

Venemaal on välismaalt lähtuva nn mittetulundustegevusega varasemaid kurbi kogemusi. 1917. aasta võimupööretest väljusid võitjana Saksa keisririigi toetatud bolshevikud, kelle rahvusvaheliseks vahemeheks oli eestlane Aleksander Keskküla.
Praegu pole samuti vaja pidada spioonivõrku, piisab Lääne ja Vene ajalehtede lugemisest, et mõista, milliste organisatsioonide kaudu ning kelle rahalisel toel loodab Lääs mõjutada Venemaa järgmiste valimiste tulemusi. Arusaamist parandab veelgi selle tehnoloogia tundmine, kuidas Lääneriikide osalusel pöörati viimati riike Gruusias, Ukrainas ja Kõrgõzstanis.
Samas pole Venemaa ise kaugeltki mittetulundussektoris olnud ainult kannataja rollis. Uus Vene riik on pärast NLiidu lagunemist oma poliitika toetamiseks teinud järjest panuseid nii lähi- kui kaugvälismaal tegutsevatele mittetulundusühingutele. Eestis on see väljendunud nii mõnede Vene erakondade kui kõikvõimalike kaasmaalaste kultuuri- ja veteraniorganisatsioonide toetamises.

Välismaalt rahastatud pole aga olnud ainult Eesti venekeelse poliitika sektor. Ka enamik tänase Eesti parlamendierakondi on loodud Lääne parteide otsesel rahalisel toel. Eesti mittetulundussektori katusorganisatsioonile pandi alus George Sorose Ameerika rahaga. Lääneriikide saatkonnad tegutsevad usinasti meie tänaste mittetulundusühingute suunamisel ning on väga paljude nn kodanikuühiskonna ettevõtmiste toetajaks.

Eesti iseseisvus tekkis ja püsis paljuski tänu mittetulundusliikumisele. Lauluseltsid, põllumeeste ühingud, oma riigi ajal ka kaitseliit jne, jne. See kõik oli aga rahastatud kohalikest allikatest. Tänase Eesti mittetulundussektoris on liikumas aga rohkelt välisraha, mille eesmärgid võivad, aga ei pruugi alati kokku langeda meie rahvuslike huvidega. Kindlasti on Eesti riigile oluline teada, kes ja kuidas sellel põllul toimetab ning kindlasti ei saa seda infot jätta ainult välistoetustest elava sektori enese kanda.

PÜHAK JA PATUNE: Samal ajal kui Venemaa kaebab õigusega, et Lääs pumpab Venemaa mittetulundussektorisse poliitiliselt motiveeritud raha, on ka Putini-Venemaa arendanud välismaal võimaluste piires omale sõbralikku kolmandat sektorit.

KOLMAS SEKTOR: Nii Londoni kui Moskva ühine vaenlane mittetulundussektoris on Al-Qaeda ja sellesarnased tervet maailma katvad nn kodanikevõrgustikud.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)