Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Ausate valimiste nimel

UDO KNAPS,      24. juuli 2013

Veel paljud meist mäletavad, et üheks totalitaarse riigi tunnuseks oli ja on: võimud üldjuhul kehtestavad jätkuvaks „seaduslikuks" võimulpüsimiseks endale meelepärased valimiste korraldamise reeglid. Väliselt on neid reklaamitud oma rahvale ja kogu maailmale kui eriti demokraatlikke. Isegi nende riikide nimedes leidus kõvasti demokraatiat: näiteks Saksa Demokraatlik Vabariik, Korea Rahvademokraatlik Vabariik jne.
 

Aga valikuvõimalus valimistel sellistes riikides praktiliselt puudus - vastaskandidaate ju ei olnud, üks kandideeris ühele kohale. Seega - mitte valimised, vaid hääletamine (või häältekogumine). Ja tulemused olid alati „suurepärased" - hääletamisest osavõtt üle 90% ja kandidaadi poolt anti hääli 99,9%. Demokraatia missugune!

Kui võrdleks nüüd natuke noid hääletamisi tänaste e-valimistega? Võrreldes eelmistega - kui ausad need ikkagi täna on? Murelik valija Ülo Ese teeb eelmises Kesknädalas õiglase ettepaneku astuda resoluutseid samme, et e-valimised tunnistataks Eesti Vabariigi põhiseaduse vastaseks, sest nii pole meie valimised üldised, ühetaolised, otsesed ja salajased.

Need neli nõuet on tagatud kõik valimisjaoskonnas traditsiooniliselt valides, kuid mitte e-valimistel. Et selle karjuva ebaõiglusega mitte jääda hüüdjaks hääleks kõrbes, peaksin vist tooma piltliku võrdluse, kus e-valimiste suured "vabadused" kannaks üle kõige traditsioonilisemasse valimisjaoskonda ja vaataks, kuidas siis nüüd, võrdsetes tingimustes, peaksid toimuma valimised ka valimisjaoskonnas e-valimiste sarnaselt.

Esiteks, valimisjaoskonnad peaksid olema avatud ööpäevaringselt. Teiseks, valimiskabiinid on nüüdsest mõttetud, sest e-valimisi võime ju sooritada kas üksinda omaette või kasvõi kümnekesi koos. Kolmandaks, saanud valimiskomisjoni liikmelt valimissedeli, võite sellega jalutada valimisjaoskonna uksest välja, arutada sõpradega jne ning, lasknud sõpradel või ise teha ükskõik millise kandidaadi nime järgi ristikese, paned ise või lased sõpradel panna oma valimisbülletään valimiskasti. Neljandaks, võite julgelt uuesti astuda valimiskomisjoni liikme juurde ja teatada, et mõtlesite ümber ja tahate oma valiku uuesti teha. Viiendaks, valimiskomisjoni koosseis valimisjaoskonnas ei pea enam olema erapooletu ja koosnema erinevate erakondade esindajatest, sest samuti me keegi ei tea ju selle ainsa e-valimiste keskserveri-valimisjaoskonna isikkoosseisu või parteilist kuuluvust.

Ongi vist kõik? Kui teile veel mõni e-valimiste "eelis" meenub, siis olge lahked ja lisage.

Ja kõike seda segadust e-valimistega põhjendatakse vaid vajadusega tõsta valijate osalusprotsenti, sest eriti noorsand-valijad vist ei vaevuvat end niipalju liigutama, et kord mitme aasta tagant end sundida valimisjaoskonda kõmpima?!?

Heameelega teeksin Vana Baskini Teatrile ettepaneku mängida selline valimisjaoskonna-stseen läbi teatrilaval, rahvale naeruks. Aga võib-olla on see naer läbi pisarate?..

Kui ENSV-aegseid valimisi võiksime nimetada hääletamiste mängimiseks, siis tänaseid e-valimisi Eesti Vabariigis julgen nimetada valimisfarsiks.

E-valimised on nii paljude erinevate manipulatsioonivõimalustega, et siin ei aita isegi ka kõige kompetentsema või suurearvulisema OECD komisjoni kohalekutsumine. Ehk aitaks pöördumine Euroopa Inimõiguste Kohtu poole?

UDO KNAPS, Märjamaa, Rapla maakond





Viimati muudetud: 24.07.2013
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail