Kohus: valitsus maksku VEB-i kahjud välja

Ettevõtjad on püüdnud Nõukogude Liidu Välismajanduspanka jäänud raha kätte saada enam kui 15 aastat. Siiani on kohtud jätnud õiguse valitsusele ja Eesti Pangale. Kohtunikud Silvia Truman, Lauri Madise ja Virgo Saarmets kirjutavad aga 2. veebruaril avaldatud kohtuotsuses, et VEBi fondi sertifikaadid tuleb valitsusel hüvitada. „Kompensatsiooni instrument - riigi võlakirjad, raha või muu õiglane hüvitis - ning hüvitise suurus on vastustaja kaalutlusotsus, mille sisu ei saa kohus ette kirjutada," teatasid kohtunikud.

Teisisõnu, kohus ei ütle, kui palju tuleb maksta. Küll aga on kohtu meelest selge, et maksta tuleb. Ja viivitamatult. Kui otsus viiele kaebajale maksmisest jõustub, järgneksid ettevõtete uued hagid, kus nõutaks peale põhisumma ka viiviseid ligi 20-aastase hoiuaja eest.

Ettevõtjaid kohtus esindav advokaat Indrek Leppik ütles, et hagejad nõuavad umbes 50 miljonit krooni. Ta märkis, et tema esindatud ettevõtete hagi rahuldamise järel tulevad ka teised VEBi fondi sertifikaatide omanikud raha nõudma. VEBi fondi viimase avaliku aruande järgi on sertifikaate umbes 250 miljoni krooni eest.

Väidetavasti ajas see kohtuotsus nii mõnedki ringkonnad ähmi täis. Näiteks peeti möödunud reedel justiitsministeeriumis kriisinõupidamine, kus arutati kaotust ringkonnakohtus. Justiitsministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmus teatas Postimehele, et Tallinna ringkonnakohtu otsus kaevatakse edasi. Valitsus ja Eesti Pank on seisukohal, et kuna raha on Venemaal külmutatud, ei saa ka VEBi fond raha välja maksta.

Napilt mõni kuu pärast Eesti taasiseseisvumist, kui kehtis veel rubla, külmutas Vene parlament kahe Eesti panga kontod Välismajanduspangas (Vnešekonombank ehk VEB). Seal jäi kinni umbes 800 miljoni krooni väärtuses dollareid, naelu, franke, ruupiaid ja muud valuutat, mille Eesti ettevõtted olid ekspordiga teeninud. Aasta pärast rahasummade külmutamist moodustas Riigikogu Eesti Panga juures VEBi fondi, mis koondas Vnešekonombank'i jäänud nõuded. Oma raha või hüvitist pole aga ettevõtted fondist näinud. Küll aga on  fond ja selle hiigelsummad tekitanud hulga teooriaid, millest on kirjutanud näiteks ajakirjanik Toomas Kümmel oma raamatus „Isamaa rüüstajad".

Kesknädal tunnustab Eesti kohtusüsteemi - avalikkus oli lootuse juba kaotanud. Aga ärimehed mitte!

-O-

Jaga |