Moskvas töötanud Ergma ei luba Rahvarinde valitsust Riigikogusse

Savisaar kirjutas

eelmisel nädalal oma blogis, et aastail 1990-1992 oli tegemist  esimese parlamendikoosseisuga peale Teist maailmasõda, mis valiti vabadel valimistel. See oli murranguline aeg, mil teaduse- ja kultuuriinimesed jätsid igapäevase töö ja tulid appi iseseisvusliikumisele, mille nimeks Eestimaa Rahvarinne.

„Toonases parlamendis andis tooni Eesti tipp-intelligents," vihjab RR valitsusjuht  Kesknädala meelest praeguse parlamendikoosseisu suurelt osalt nn hallile massile.

Toona tehti ajalugu, on Savisaar veendunud.

Praegune Tallinna linnapea meenutab keerukat tööd parlamendis, kus fraktsioonid olid alles hajusad, hääletustel osalesid veel ilmselgelt Eesti-vastased jõud ning debatid olid teravad ja säravad.

„Ministrite,

sealhulgas peaministri esinemised parlamendi ees ei kujutanud endast vaid pelka formaalsust nagu täna," hindab Savisaar. „Parlamendiliikmetele polnud veel selgeks tehtud, et nende asi on suu kinni hoida ja õiget nuppu vajutada. Ja kuidas sellistele meestele nagu Enn Põldroos, Heinz Valk jpt saanukski kummitempli rolli peale suruda! Nad oleks selle templi sundijale otsaette löönud!"

Loomulikult oli kõige olulisemaks teetähiseks selle valitsuse töös Eesti Vabariigi iseseisvusotsus, mis võeti vastu 20. augustil just tänases Riigikogu saalis.

„Kuna tegu oli valitsusega, kelle tegevuse tulemusena Eesti taastas oma iseseisvuse, siis arvasin, et seda pole palju, kui küsime valitsuse 20. aastapäevale pühendatud konverentsi läbiviimiseks Riigikogu saali. Ma ei kahelnud, et see meile antakse, seda enam, et meie eest kostis ka Riigikogu aseesimees Jüri Ratas," kirjutab Savisaar selles blogiloos, millest meedia ei ole enam kui 10 päeva jooksul kordagi kõssanud, kuigi  Savisaare blogi jälgitakse varmalt.

Paraku ütles Ene Ergma ei,

imestab Rahvarinde liider ja tänane Tallinna linnapea. „Abi ei olnud isegi Jüri Ratase toetusest. Ergma saatis mulle kirja, milles selgitas, et Riigikogu istungisaalis on lubatud teha vaid parlamentaarseid üritusi."

Savisaar ei mõista, kuidas saab ühe Eesti valitsuse tegevust parlamentaarses riigis pidada ebaparlamentaarseks nähtuseks, kuid ta lohutab ennast: „Eks ajad muutuvad ja võib-olla on praegusel valitsusel tõesti Riigikoguga vähe pistmist."

Asjaosalised olid palunud juubelikonverentsi juhatama ei kellegi muu kui parlamendi spiikri enda ja osavõtjateks need inimesed, kes 20 aastat tagasi olid ministrid või parlamendiliikmed ja hääletasid Eesti iseseisvumise poolt.

Kesknädala arvates

on kummaline, et neile Eesti kullaprooviga poliitikutele ütles ära just Ene Ergma, nüüdne isamaalane, kuid toona Venemaal oma elu parimatel aastatel teadlaskarjääri teinud nüüdne mugavuspoliitik, kellest Eesti vabadusvõitluse aastatel ei olnud midagi kuulda.

„Võib öelda, et tänu nendele vapratele inimestele, kes 20 aastat tagasi söandasid võtta enda kanda riski, nüüd Ene Ergma oma juhataja toolil istub ja juhatab sealt parlamendi istungeid," jätkab Savisaar. „Pealegi tuli mulle meelde mitu üritust, mida parlamendi saalis on peetud - muuhulgas isegi Eesti nn Lasteparlamendi istungid. Sellele traditsioonile on samuti pandud alus minu valitsuse ajal ja see kestab tänini."

Savisaar mainib veel mõnda tänast tegijat. „Ansipist ma ei räägigi. Tema oli sel ajal veel Eestimaa Kommunistliku Partei tähtis tegelane ja sõdis selle partei eest, keda me 1990. aasta parlamendivalimistel olime võitnud. Kallas oli selle asja juures küll ja tema nimi on õigusega Eesti ajalukku kirjutatud."

Blogiomanik ennustab,

et Delfi kirjutab nüüd, et Savisaar on hirmus solvunud ja kibestunud ning siis tuleb mõni IRL-i või Reformierakonna noor jünger ja teeb avalduse, et Savisaar võiks juba üle saada oma "talongivalitsusest" vms.

„Mina aga tean, et Eestis on piisavalt inimesi, kes mäletavad päris hästi, kes sõdis mille eest, mis oli tegelikult Rahvarinde roll Eesti ajaloos, kes iseseisvuse toonud valitsusse kuulusid ja muide - kes selle vastu sõdisid, muuhulgas mitmed Vaba Eesti liikumisse koondunud endised komparteilased ja tänased reformierakondlased."

„Ma ei pahanda ei Ergma ega Ansipiga," lõpetab Savisaar. "Uskuge mind, me tulime omal ajal toime NLiiduga, me saame ka oma tähtpäeva meeles peetud ja ära tähistatud."

KESKNÄDAL

Jaga |