Dr Anti Liiv, aidake vabaneda Sotsiaalministeeriumi võhikutest!

ALEKSANDER LAANEMANN,      05. detsember 2001


Nõela otsas istuv narkomaan ei ole rehabilitatsiooniks valmis. Ta tuleb psühhiaatri abiga nõela otsast ära võtta, muidugi kui ta ise soovib. Ilma psühhiaatri ja tugiisiku abita pole see aga võimalik. Sellest ei saa aru Sotsiaalministeerimi narkomaania valdkonna ametnikud, kelle arvates kogu raha tuleb kulutada puhastele süstaldele. Sellised ametnikud tuleb minu arvates riigi rahade jagamise juurest minema ajada.

Lugesin dr Anti Liivi artiklit 3. novembri SLÕhtulehes "Narkoennetustöö kujunemas äriideeks". Olen talle tänulik, kuna ta andis objektiivse hinnangu minu poolt Kahvli-saates väljaöeldule. Leian, et narkoprobleemide lahendamisele tuleb läheneda kompleksselt. Kui mingi lüli puudub või ei toimi, ei tööta kogu süsteem.
Dr Nelli Kalikova paneb rõhu rehabilitatsioonile ja süstlavahetusele. Ma ei eita selle vajalikkust, kuid ma peame arvestama, et nõela otsas istuv narkomaan ei ole veel valmis rehabilitatsiooniks. Meie töö seisneb selles, et ta psühhiaatri abiga nõela otsast ära võtta -- muidugi kui ta ise soovib. Ja edaspidi juba anda ta üle rehabilitatsiooniasutustele.

Sajad tuhanded kroonid vaid süstalde vahetuseks

Ilma psühhiaatri ja tugiisiku abita narkomaani nõela otsast ära võtta pole võimalik. Ka ei aita statsionaarne ravi Wismari haiglas, kui puudub tugiisik, kes konkreetse narkomaaniga pärast haiglat tegelema hakkab. Sellele juhtis tähelepanu ka dr Mumma hiljutises TV saates, kus ta ütles, et 95% ravil olnuist hakkab uuesti narkootikume kasutama. Kui aga ravile mineval narkomaanil oleks juba olemas tugiisik, siis see protsent võib vähenemise suunas muutuda.
On kujunenud olukord, kus sajad tuhanded kroonid eraldatakse ainult süstlavahetusteks. Ühtki teist lüli aga vajalikuks ei loeta.
Olgu ka süstlavahetus nii nagu ta olema peab: enne vestlus narkomaaniga ja siis süstal. Mis toimus aga seni: ühe inimese kätte anti 100-250 süstalt. Teadagi, kuhu need süstlad läksid! Ja eraldada 750 000 EEK viieks-kuueks kuuks süstlavahetuse tarvis Ida-Virumaal on küll kurjast. Selles olen kindel.
Jutt pole enam suurema ampsu hammustamises, vaid ivakese saamises sellest konditükist. Julgesin välja astuda selliste kõrgete Sotsiaalministeeriumi ametnike vastu nagu peaspetsialist Mari Järvelaid, asekantsler Saluvere, rääkimata

Ametnike professionaalsus jätab soovida

Nelli Kalikovast ja veel mõnest teisest. Aran, et nende prouade juhtimisel tehtav töö narkoprobleemide lahendamiseks Eestis tulemusi ei anna, sest nende ametnike professionaalsus narkomaania alal jätab soovida. See on põhjus, miks mind ka ametnike keskel näha ei taheta, sest paljudes asjades olen nendest peajagu targem. Suur populaarsus on mul ainult narkomaanide seas.
Ka tuleb meil Holland, Saksamaa ja veel mõned riigid rahule jätta lihtsal põhjusel -- Eesti pole Holland ega Saksamaa. Siin olen ka Anti Liiviga täielikult nõus. Dr Liiv esindab meid Riigikogus. Tal on erialane haridus, hea oskus suhelda haigetega ja suured kogemused ka narkomaania alal jne.
Milleks ma seda räägin? Aga selleks, et oleks aeg hakata kuulama selle ala spetsialistide (doktorid Liiv, Mumma, Jänes, Kariis) arvamusi narkoprobleemide lahendamisel ning eemaldada nende probleemide juurest võhikud, kes pole huvitatud mitte narkoprobleemidest, vaid rahast, mida riik narkomaania vähendamiseks annab.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)