13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus
Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Haridus on kallis, lapsed veel kallimad
MAILIS REPS, 28. august 2013
Jaanilõkete aegu vaidles Riigikogu kõvasti haridusreformi üle, aga vaevalt seda grillimise ja puhkuste alguse juures eriti tähele pandi. Nüüd on 1. september ukse ees ja kooliteema jälle kuum. Meedias jäi kevadest ehk enim kõlama jutt riigieksamite punktide üle, sest see jõudis lõpuks absurdi välja. Aga põhilised algava kooliaasta.muudatused mõjuvad õpetajatele ja koolijuhtidele.
Kooliaasta on uus esimese klassi lastele, kuid uudne ka gümnaasiumi ning kutsekooli õpilastele. Hoopis uue algus on aga üliõpilaselu alustavatel noortel. Kindlasti on noori, kes lähevad esimest korda õpetajaks. Õnne ja edu kõigile!
Õpetajad on juba kuulnud, et sellest kooliaastast enam ei arvestata seaduse tasandil koormust 18-24 tunniga, vaid õpetaja üldtööaeg on 35 tundi nädalas, millest õpetamise osa klassi ees on vaja kokku leppida kooli sees. On selleks siis 24 tundi või enam, näitab aeg. Eesti Haridustöötajate Liidu esimehe Reemo Voltri on õigustatult muretsenud, et reaalselt võib nüüd õpetaja klassi ette seada ka 35 tunniks. Õpetajate tööaja uuringud on aga tõendanud, et kui õpetaja annab enam kui 16 tundi, on tema nädala koormus juba enam kui 50 tundi. Kuna kohalike omavalitsuste rahastamist on tugevasti kärbitud, siis lisaraha koormuste alandamiseks ei ole kusagilt võtta…
Teine suur muudatus on see, et kaotati õpetajate atesteerimise järgud. Aaviksoo on veendunud, et tegemist on halva süsteemi ning igandiga, mis tuli kaotada. Reaalselt on õpetajate kogemustest, staažist, koolitustest tulenevalt erinevad astmed kasutusel pea kõikides meie eeskuju-riikides – selleks, et kogemustega õpetajad koolidesse tuleksid, seal püsiksid ning oma parimaid teadmisi jagaksid. Kurb on Aaviksoo muudatuste juures just see, et midagi uut asemele üldse ei pakuta. Lihtsalt nüüd sõltuvad õpetaja palk ning erinevused (kui selleks üldse raha jätkub) kooli direktori otsustest.
Kolmas suur muudatus: kogu riiklik hariduseraldis on nüüd jaotatud õpetajate palga alammääradeks. Seega õpetajate klassijuhatamise tasud (mis kohati ulatuvad enam kui 100 euroni), vabariiklikeks võistlusteks ettevalmistamised, õpilaste järeleaitamised, peredega tegelemine jne jne on nüüd kõik palga sees. Lisatasusid enam alammääradele juurde ei eraldata.
Nüüd enne valimisi on siis tulemas aeg, kus õpetaja palk on reaalselt vähenenud, kuigi meediast kuuldakse, et palk tõusis pea 1000 euroni välja. Õpetajate suhtes ebaõiglane ning haridussüsteemile pikas tulevikus enam kui ohtlik samm, samas nii mõnegi valija jaoks küllap võimas sõnum: Aaviksoo tõstis õpetajate palka! Mis siis, et raha juurde ei andnud.
Suur muudatus seisab ees ka logopeedide, koolipsühholoogide, sotsiaalpedagoogide elus. Riik on nende olulise töö tähelepanuta jätnud. Koolide miinimumkoosseisud enam ei kehti, seega ei pea enam koolis tugistruktuure olema. Seadus küll nõuab, et kõik teenused tagatakse, kuid reaalselt rahalist tuge enam ei pakuta.
Veelgi enam, suures õpetajate alammäärade tõstmise tuhinas jagati seni tugiteenustele antud osa ka õpetajate alammääradeks ümber. See liigutus asetas hädavajalikud spetsialistid riigi rahakotist välja. Kas kohalikul omavalitsusel on võimalik need palgad oma eelarvest leida, on enam kui kahtlane. Pigem on vaid mõne aasta eest loodud õpilaste toetamise süsteem uuesti kadumas. Sellest on kahju. Erivajadusi ja tuge vajavaid õpilasi on koolis aina enam.
Lasteaiaõpetajate ning koolieelse hariduse teemad võtab Riigikogu kultuuri- ja hariduskomisjon arutluse alla hilissügisel. On aga näha, et sama suund, tugiteenuste kadumise oht, tuleb jutuks ka siin.
Haridusuuendused on seekord seadnud eesmärgiks raha kokku hoidmise ning selle ministeeriumist otse jagamise. Loodan, et ainsaks aluseks raha jagamisel ei saa poliitika ning raha kokkuhoid. Haridus on kallis, hajaasustusega Eestis eriti. Kuid lapsed on veel kallimad ja pime kokkuhoid täna toob kaasa suuri kulutusi tulevikus.
KESKMÕTE:
Kurb on Aaviksoo muudatuste juures just see, et midagi uut asemele üldse ei pakuta.
MAILIS REPS
Riigikogu liige
haridusminister 2002–2003 ja 2005–2007
Viimati muudetud: 28.08.2013
Jaga | 
Tagasi uudiste nimekirja
|
