Välispoliitikal pole kohta USA presidendivalimistes

Neil presidendivalimistel on olulised ikkagi majandusteemad. „Ainsad, kes praegu USA välispoliitikast huvituvad, on välismaalased ja USA sõjaväelased. Ja isegi paljud neist ei jälgi presidendidebatte hinge kinni pidades, kuna vähesed usuvad, et presidendivahetus tooks kaasa suuri muutusi USA suhtestumises maailmaasjadesse," kirjutas Dyer.

„Kuigi vabariiklased on püüdnud president Barack Obamat kujutada vihase radikaalina, kes vähendab USA kaitsevõimet, on Obama tegelikult ajanud välispoliitikat igati tõsiuskselt. Ta on vandunud truudust Iisraelile, ta ei lõpetanud missiooni Afganistanis ega sulgenud Guantanamo vangilaagrit. Obama kasutab droone (mehitamata luurelennuk - Toim.) USA vaenlaste hävitamiseks (ja mõnikord satuvad löögi alla ka need, kes juhtuvad olema rünnatava läheduses). Obama kirjutas taltsalt alla 700 miljardi dollarilisele kaitse-eelarvele," loetles Dyer praeguse presidendi välispoliitilisi käike.

Romney ei suuda Obamast eristuda

Kuidas suudaks Mitt Romney seda kõike ületada? - küsis Dyer. „Romney võib väita, et armastab Iisraeli veelgi enam kui Obama. Tegelikult on ta andnudki seda mõista, lubades tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana," kirjutas Dyer. Kuid need on ajakirjaniku arvates vaid Romney žestid - faktiliselt annab juba Obama Iisraelile peaaegu kõike, mida sellel väikeriigil läheb tarvis.

„Romney võiks ju anda lubaduse kulutada Obamast veelgi enam kaitsepoliitikale. Kuid USA juba niigi kulutab oma sisemajanduse koguproduktist selleks 4,7 protsenti. Obama on lubanud kärpida kaitsekulutusi mõne aasta jooksul 4 protsendini ja Romney on lubanud neil mitte lasta langeda alla 4 protsendi," kirjutas Dyer. Ajakirjaniku sõnul on Romneyl kõnealuses valdkonnas Obamast raske eristuda.

Dyer tõstis esile, et Vabariiklik Partei seisab seekordsetel valimistel selle eest, et riigieelarve ei läheks defitsiiti. See on miski, millest varasemad vabariiklastest presidendid pole suurt hoolinud - Ronald Reagan ei pidanud kunagi vajalikuks eelarve hoidmist tasakaalus ning George W. Bushi ja Dick Cheney tandem kuulutas, et „defitsiidil pole tähtsust". Samas püüdsid neile järgnenud demokraatide juhitud administratsioonid üle-käte-läinud eelarvet taas tasakaalu saada, märkis Dyer. Seega seab tasakaalus eelarve küsimus Romney lubadustele ka piirangud.

Millised trumbid on Romneyle jäänud? - küsis Dyer. „Ta võib lubada tappa Obamast veelgi rohkem USA vaenlasi, kuid ta ei saa mööda vaadata faktist, et just Obama tabas Osama bin Ladeni," kirjutas Dyer.

Just seetõttu Romney räägibki Dyeri sõnul välispoliitikast vähe, sest tal ei ole suurt midagi öelda.

„Konkreetseim olukord, mil Romney kõneles muutustest poliitikas, oli vabariiklaste „tegevusplaani" väljatoomine möödunud aastal toimunud eelvalimistel. Romney lubas selle plaani ellu viia saja päeva jooksul alates presidendiametisse astumisest. See oli täiesti usutav plaan, kuna miski sellest polnud kuidagi seotud muutustega poliitikas," iroonitses Dyer.

Välispoliitika jääb samaks

Näiteks lubas Romney „veenda USA traditsioonilisi liitlasi selles, et Ameerika jätkab oma globaalsete kohustuste täitmist". „Paar telefonikõnet, ja ülesanne on täidetud," märkis Dyer siinkohal kommentaariks.

Lisaks lubas Romney saata veelgi enam sõjajõude Lähis-Ida piirkonda andmaks hoiatavat märguannet Iraanile. „Kuid ta ei ole lubanud Iraani rünnata ega heaks kiita Iisraeli rünnakut Iraani suunas. Ja Romney võib alati sõjajõud sellest piirkonnast tagasi tõmmata, kui tal igav peaks hakkama."

Romney lubas määrata Lähis-Itta eriesindaja, kes jälgiks araabia riikides toimuvaid n-ö üleminekuid. "Romneyl on Obamast veelgi vähem aimu, kust alates ta tahaks, et need üleminekud lõppeksid. Pealegi puudub USA-l mõjujõud neis üleminekutes kaasa rääkida."

Romney lubas üle vaadata Obama administratsioonil kavas oleva USA vägede lahkumise Afganistanist. „Ta ei lubanud seda ilmtingimata muuta, vaid lihtsalt üle vaadata," kommenteeris Londonis resideeriv Kanada ajakirjanik.

Samamoodi andis Romney lubaduse revideerida Obama globaalset raketitõrjestrateegiat. „Kuigi Romney võib tahta raketitõrjestrateegiat muuta (vabariiklaste huvi selle valdkonna vastu on olnud suur juba Ronald Reagani „tähesõdade" unistusest alates), puudub raha vastavate ambitsioonide täideviimiseks," märkis Dyer.

Lõpetuseks kirjutas see Kanada ajakirjanik nõnda: „Pole üllatav, et muu maailm eriti ei huvitu USA presidendivalimistest. Enamik välismaalasi, nii parem- kui ka vasakpoolseid, tunneb Obama presidendiks olles end kindlamalt, kui see oleks Romney puhul. Ent USA välispoliitika jääb ikkagi samaks, sõltumata sellest, kumb neist võidab presidendivalimised. Välismaalastele ei pruugi see meeldida, aga nad on sellega harjunud."

Refereerinud INDREK VEISERIK

Jaga |