Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Gary Titley: Lissaboni leppe kaudu suureneb EL-i riikide võim

INDREK VEISERIK,      04. juuni 2008

Kesknädalale andis telefoniintervjuu Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige, Briti leiboristide delegatsiooni esimees Gary Titley.

 

Miks praegune Suurbritannia peaminister Gordon Brown pole Inglise valijatele sama atraktiivne kui seda oli Tony Blair?

Majandussituatsioon terves maailmas on muutumas kehvemaks. Kütusehinnad on Suurbritannias praegu väga kõrged. Toiduhinnad rühivad samuti ülespoole. Väikese sissetulekuga inimesed võitlevad, et toime tulla igapäevaeluga. Isegi kui mitmete probleemide põhjused on globaalsed,  tahavad inimesed süüdistada kedagi. Esimesena hakatakse alati süüdistama valitsust.

Samas kehtestas Browni valitsus paar maksu, mida olnuks targem vältida. Kõik see kokku ongi peaministri maine alla viinud.

 

Kas  olete külastanud Eestit?

Olen käinud Eestis mitmel korral.

 

Euroopa Parlamendi sõltumatu liikme Ashley Mote'i hinnangul ei sobi Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas oma ametisse tema kahtlaste tehingute tõttu minevikus. Kas jagate tema arvamust?

Mitte keegi Euroopa Parlamendis ei jaga Ashley Mote'i arvamust mitte ühelgi teemal. Mote on küll viimane inimene, kellel on õigus Kallase tausta kommenteerida, sest ta vabanes hiljuti vanglast, olles Briti maksumaksjatelt raha välja petnud. Mote'i märkustel puudub usaldusväärsus.

 

Kuidas hindate Siim Kallase tööd Euroopa Komisjoni asepresidendina?

Kallasel pole ette näidata erilisi saavutusi. Samas pole ta teinud ka märkimisväärseid vigu.

 

Kas korruptsiooni esineb Euroopa Liidu struktuurides palju?

Ma ei ütleks seda. On ette tulnud juhtumeid, kus EL jagab raha organisatsioonidele, kes ei ole hoolikad oma dokumentide hoidmisel. Probleemid on pigem administratiivset laadi. Otsest  pettust esineb väga harva.

 

Eestis on parempoolset maailmavaadet esindav Reformierakond olnud tugeval positsioonil pika perioodi jooksul. Kui ohtlik ühele riigile on see, kui parempoolsed erakonnad katkematult riiki juhivad?

Riigile ei ole tervislik, kui üks grupp või partei domineerib riigis pikaaegselt.

Leiboristid asusid Ühendkuningriiki valitsema juba 1997. aastal. Nad on riiki juhtinud väga pikka aega. Inimestele meeldivad muutused.

Samas on opositsiooni kuuluvatel parteidel kohustus rahvale välja pakkuda usaldusväärseid alternatiive võimuoleva partei poliitikale.

Eestit tuleb käsitada teatud mõttes erijuhtumina. Parempoolsete parteide eelistamise taga on reaktsioon aastaid kestnud Nõukogude okupatsioonile. Inimeste meeltes on ikka veel tugev seos sotsialismi ja kommunismi vahel. Ometi on demokraatlik sotsialism kommunismist kaugel. Kui mõelda Kommunistliku Partei ajaloole, siis selgub, et piinatute ja mõrvatute esirinnas olid alati sotsialistid. Demokraatlikud sotsialistid kujutasid kommunistidele suurimat ohtu.

Võtame näiteks Ida- Saksamaa. Sealne kommunistlik režiim sallis küll kristlikke demokraate, kuid demokraatlikke sotsialiste represseeriti ulatuslikult. Seega on äärmiselt vale tõmmata paralleele kommunismi ja sotsialismi vahele.

 

Mida on pisikesel Eestil pakkuda Euroopa Liidule?

Eestil on pikaaegsed kogemused ja vajalikud teadmised sellest, kuidas suhelda Venemaaga.

Eesti on edukalt läbinud moderniseerimisprogrammi. Teie pangandussüsteem on eeskujuks Euroopale. Uute tehnoloogiate ja ideede pakkujana on Eesti oluline.

 

Mõned inimesed näevad Lissaboni leppes ohtu nende iseseisvusele. Kas nõustute selle väitega?

See argument on absurdne. EL-il on õigus toimida vaid vastavalt leppele. Lissaboni leppe kohaselt tuleb EL-i riikidel teatud tegevusi ühtselt teha ja samas säilib igal riigil õigus teisi küsimusi ise otsustada.

Sel moel saavad riigid endale rohkem, mitte aga vähem võimu ja võimalust kontrollida oma saatust.

Lissaboni leppe jõustumine muudab otsuste tegemise EL-i jaoks tõhusamaks ja demokraatlikumaks.

21. sajandi olulisim teema EL-i jaoks on energeetika. Selles valdkonnas peab EL-il olema ühtne poliitika, eriti suhetes Venemaaga. Vastasel korral hakkab Venemaa EL-iga suhtlemise asemel sõlmima riikidega eraldi lepinguid.

 

 

Kes on Gary Titley?

Sündinud 19. jaanuaril 1950 Manchesteris (Suurbritannia). 1973. aastal lõpetas kiitusega Yorgi ülikooli ja töötas seejärel kaks aastat Hispaanias. On leiba teeninud õpetajana.

Aastatel 1981–1986 oli Lääne-Midlandsi krahvkonna halduskogus majandusarengu komisjoni liige ja aseesimees.

Euroopa Parlamendi liige alates 1989. aastast. Europarlamendis kuulub eelarvekomisjoni.

2004. aastal saadeti talle töökontorisse kirjapomm, mille avas tema abikaasa. Pärast avamist hakkas saadetis suitsema ja põlema, kuid õnneks keegi viga ei saanud.

Gary Titley aitas suurel määral kaasa Soome, Rootsi ja Austria liitumisele Euroopa Liiduga 1995. aastal.

Soome Valge Roosi ordeni, Austria Kuldse Risti ja Leedu Suurvürst Gediminase ordeni kavaler.

 

INDREK VEISERIK, reporter

 



Viimati muudetud: 04.06.2008
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail