Jälle üks lõputa lugu

KOIT PIKARO,      27. juuni 2001




Templeid täis passiga Itaalia päritoluga USAs tagaotsitav kelm ületab Tallinna lennujaamas piiri ja lubab uue passi koos vajaliku kleebisega esitada kunagi hiljem. Selline piiriületusviis on maailma praktikas ainulaadne.

Alustan vigade parandamisega. Kahjuks on tegemist minu enda ebatäpsustega, kuid need tulenevad mitme ametniku ebaõigetest andmetest, kui mitte öelda tahtlikest valedest.

Kes kontrolliks Välisministeeriumi ametnike tegevust

Täna ei saa sugugi kindel olla, et rahvusvaheline suller Angotti andis elamisloa taotlemiseks avalduse sisse Helsingis saatkonnas just 1999. aasta 19. novembril. Kahtlusi tekib kohe, kui tähelepanelikult vaadata taotluse avaldust ja justkui selle alusel Eesti Suursaatkonna konsulaarosakonna poolt väljaantud tõendit. Avaldusele on näiteks lisana märgitud viide Hansapanga tõendile, kuid see väljastati alles kolm päeva hiljem ja Tallinnas. Õiendile, mida Angotti 20. novembril 1999 edukalt Eesti piirivalvele nende lollitamiseks kasutas, on tehtud märge arstitõendist. Aga ka kõik need dokumendid on vormistatud hilisemate kuupäevadega. Elamisloa taotlusele lisatud konsulaarosakonna pitsati ja loetamatu allkirjaga kviitung riigilõivu tasumise kohta kannab kuupäeva 29.11.99.
Nii on tekkinud mitu olulist küsimust: miks piisavate lisadeta ja millal võeti vastu Helsingis Antonio Angotti taotlus, miks talle väljastati ebaõigete andmetega tõend ning millal ja kelle poolt need fiktiivse sisuga dokumendid Tallinna saadeti?
Võimalik on variant, et Kross andis soovituse (korralduse? käsu?) esialgselt koguni meie saatkonda Helsingis. Tema võimsus oli tõesti kadestamisväärne.
Kindel pole ka nende oletuslike dokumentide saabumine migratsiooniametisse käsipostiga nädal hiljem. Siseministeeriumi kokkuvõttest on otseselt näha, et 26. novembril kolm aastat tagasi polnud neid dokumente saabunud ja peadirektori asetäitja Ene Rebane tegutses igasuguse dokumentaalse katteta.

Angottile elamisluba enne, kui ta jõudis avalduse anda

Olen kasutanud ametnike valede kohta terminit - tahtlik eksimine. Tuleb aga tunnistada, et mõni minister eksib ka teadmatusest. Tarmo Loodus on kinnitanud, et Angottile väljastati elamisluba küll kiiresti, kuid see olevat investeerijate puhul tavaline. Nüüd on aga selge, et fiktiivne luba väljastati talle vajalike dokumentide olemasoluta migratsiooniametis. Sellega on püstitatud rekord mitte kiiruse poolest, vaid väljastamisega enne avalduse saabumist.
Väljastamine migratsiooniametis on omaette nähtus. Ühe versiooni järgi jäeti see lihtsalt valvelauda Eerik-Niiles Krossi nimele. Olen saanud ka ametliku kirja, mille järgi kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektor nimetab seda ebaseaduslikku ja alusetut tegu reaaltoiminguks. Tegelikult ei vormistatud ei haldusakti ega ei pandud Antonio passi kleebist, sest 7. detsembril 1999 oli see kelmil lennujaama piiripunktis lihtsalt kaasas. Tema vale oli usutav vaid Krossile, Kõutsile ja kompaniile. Nii teatas templeid täis passi käes hoidnud Itaalia päritoluga kelm, et saab saatkonnast uue passi ning sinna pannakse kleebis.
See viimane lugu on maailma praktikas midagi uut. Kelm sõidab ringi, kleebis taskus ja räägib luiskelugusid järgmistest saadavatest dokumentidest.

Opositsioon on tõhusam kui neljas võim

Soovimata vähendada ajakirjanduse vajalikkust ja mõjuvõimu ühiskonnas, ei saa selles loos alahinnata opositsiooni mõju.
Eesti Raudtee erastamisega vahetult seotud Antonio Angotti elamisloa olemasolust kirjutati alates 8. märtsist. Ametlik reageering oli tagasihoidlikult tõrjuv. Kui aga täpsem olla, siis ajakirjanduse andmete alusel mingit kontrolli teha ei kavatsetudki. Alles keskerakondlaste esitatud kirjalikud küsimused ja arupärimine siseministrile tõid kaasa sisulise Krossi ja Kõutsi tandemi avalikustamise.
Tüüpiline ametnike piiratuse ja valelikkuse näide on BNS teade 14. märtsist k.a. Kodakondsus- ja migratsiooniameti pressiesindaja Urmas Krull kinnitas, et kedagi pole mõjutatud ja ametnikke pole seega põhjust küsitleda.
Kõrvalepõikena tuleb tunnistada, et eduka valetamise eest on sama spetsialist Krull edutatud tööle Harju politseiprefektuuri samuti avalikkust desinformeerima.
Kui arupärimises küsiti veidi hiljem minister Looduselt, et kelle seisukohta noor pressiametnik väljendas ja kas see oli juhtkonnaga kooskõlastanud, siis vastus on ministri vääriline. Väljendati kodakondsusameti seisukohta ja see oli kooskõlas peadirektori asetäitja Ene Rebase arvamusega.
Tahaksin preili Rebase panna vaid aste madalamale Krossist. Tema korraldas superluuraja palvel ebaseadusliku elamisloa väljaandmise ning võttis lõpuks ise vastu otsuse avalikkusele valetada ega mitte midagi kontrollida. Kui opositsioonisaadikud ei oleks 2. aprillil k.a minister Looduselt saanud ristküsitluse käigus selgitust, et Angotti ületas riigipiiri Riigikantselei (pro E.-N. Krossi) kutsel, oleks luuraja endiselt presidendi nõunik, Eesti Raudtee nõukogu liige ja hinnatud riigiametnik.


Ohtlikud, kuid iseloomulikud paralleelid

Huvitav on võrrelda kahte dokumenti: kaitseväe koostatud ettekannet presidendile seoses Nursi harjutusväljakul toimunud poliitiku pildi tulistamisega pumppüssist ning Siseministeeriumi sisekontrolli osakonna kokkuvõtet piirivalveameti ja kodakondsus- ja migratsiooniameti reageerimisest Eerik-Niiles Krossi telefonikorraldustele.
Kohe täpsustan, erilise põhjalikkuse ja konkreetsusega sisekontroll ei hiilga. Luurekoordinaatorit on nimetatud selles vaid kaks ja pool korda.
Sarnaseid jooni, paljasõnalisust ja soovi jätta süüdlased nimetamata on mõlemas. Amnestia oli kaitseväelastele kuulutatud väitega, et nemad ei osalenud pumppüssist tulistamises. Objektiivsete asjaoludega on see praeguseks ümber lükatud. Siseministeeriumi kokkuvõttes on kohe esitatud väide, et distsiplinaarkorras karistamine pole võimalik pika aja möödumise tõttu.
Seega on mõlema aruande eesmärgiks süüdlasi tule alt välja viia.
Kuid minu kindla veendumuse järgi on ametnikud Kross, Rebane, Krull viimastel kuudel valetanud ning neid saab mitte ainult karistada, vaid koguni usalduse kaotamise tõttu vähemvastutavale tööle suunata. On ju sisekontrolli kokkuvõttes kasutatud õigeid termineid nagu seaduserikkumine, ametnike lohakus, volituste ületamine, Eesti riigi maine kahjustamine. Vajalikku õiguslikku hinnangut aga pole soovitud anda.
Dokumendi kiituseks tuleb tunnistada, et kahel korral on selgesõnaliselt tunnustatud kahe keskerakondlase arupärimist. Nimelt olid kirjalikud küsimused ja arupärimine kontrollimise ajendiks.
Kahju vaid, et kontrollimine on seni jäänud poolikuks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)