Kas Eestit juhib pedofiilide erakond?

Paar nädalat tagasi jahmatas Eesti avalikkust uudis, et juba kevadel [11. märtsil 2009 - Toim.] on pedofiiliasüüdistusega vahi alla võetud Res Publica, hilisema IRL-i üks võtmefiguure, Lastevanemate Liidu esimees ja Lastekaitse Liidu liige Kaur Hanson, kelle loodud on lisaks lastekaitse nn karu-kampaaniatele enamik IRL-i reklaamikampaaniaid, näiteks hiljutine nn õnne-kampaania - "Õnn ei ole rahas". Tookord jäi küll selgitamata, milles siis on noorte IRL-i juhtide jaoks õnn. Nüüd näib, et see on selgunud: seksuaalsetes suhetes lastega. Hansoni juhtum on nii karm, et prokurör nõudis varem kohtulikult karistamata mehele kohe maksimumkaristust: 15 aastat türmi.

Hansoni juhtumi muudab pikantseks asjaolu, et tema lähemad sõbrad-kaasvõitlejad olid lisaks varem pedofiilia-süüdistuse saanud Toomas H. Liivile (uue nimega Toomas Meola) Ott Lumi (juba kevadel päevapealt Riigikogust ja üldse poliitikast ootamatult lahkunud IRL-i tähtis funktsionäär, Lastevanemate Liidu liige), Veiko Lukmann (Mart Laari erasekretär), Andreas Kaju (kaitseminister Jaak Aaviksoo nõunik), Alari Rammo (Res Publica endine meedianõunik, Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu kommunikatsioonijuht), Siim Männik (Res Publica endine meedianõunik, regionaalminister Siim Kiisleri nõunik), Marko Lepik (praegu Tais resideeriv endine IRL-i kommunikatsioonijuht) ja Jaanus Lillenberg (ajalehe Postimees arendus-turundusjuht).

Seni on kõik sõbrad öelnud, et ei teadnud Hansoni pedofiilia-harrastusest midagi. Sama rääkis ka Hanson ise, kui temalt küsiti mõni aasta tagasi Toomas H. Liivi kohta. Samas on Hanson ise enda kohta väitnud, et sõbrad külastasid teda kodus väga tihti. Ja just kodus oli Hanson ahistanud ka oma ohvreid, lapsi, sealhulgas oma kasulast, kelle ta oli mõni aasta varem lapsendanud koos oma abikaasa Sirli Tarvega (endine Res Publica tegevsekretär).

Sirli Tarve süüdistust ei saanud, olgugi et ta oli Hansoni pedofiilia-harrastuses kaasosaline. Tarve teadis Hansoni iseärasusest juba 20 aastat tagasi, sellele vaatamata lapsendas koos abikaasaga kasulapse, ning kui see suureks kasvas, siis teisegi lapse, ning lasi abikaasal oma last seksuaalselt kuritarvitada, seejuures lubades last võtta kaasa välismaale, kus seda kuritarvitasid teised mehed. Seejuures sai Tarve kõigest sellest kasu, kuivõrd tal oli abikaasaga ühine firma OÜ Stiimul, mis teenis tulu muu hulgas lastekaitsega seotud projektide pealt. On hämmastav, et veel mõni aasta tagasi tegutses sealsamas Hansoni-Tarve kodus Tallinnas Kadriorus, kus nende osalusel lapsi kuritarvitati, Eesti Lastevanemate Liidu kontor. Ehk liit, mis pidi seisma hea laste õiguste kaitsel, tegeles kõige jõhkramal kombel nende õiguste jalge alla tallamisega.

Hansoni juhtumi üksikasju ei ole avalikkuse jaoks selgitatud. Need jäävad ilmselt alatiseks saladuseks, kuna tavapärast kohtumenetlust ei toimu. Hanson nõustus lühimenetlusega, mis tähendab, et võttis süü omaks, ning seeläbi vähendati talle esialgu küsitud 15 aasta pikkust vanglakaristust kolmandiku võrra ehk 10 aastani. On välja öeldud, et Hanson kuritarvitas seksuaalselt lapsi, nende seas oma praegu 8-aastast kasupoega, samuti vedas lapsi Eestist välismaale, kus neid seksuaalselt kuritarvitasid võõramaised mehed.

Kuivõrd infot asja kohta ei anta, siis levivad kõikvõimalikud spekulatsioonid. Nii näiteks on viidatud asjaolule, et Hanson ei tegutsenud üksi. Asjasse olid segatud ka tema sõbrad, näiteks Toomas H. Liiv, kes alustas Hansoniga juba 1987. aastal artiklite kirjutamist ajalehte Noorte Hääl. Hiljem tegid nad reklaamialast koostööd Toomas H. Liivi reklaamibüroos „Madu-uss ja Konn".

Liiv tegi suhtekorralduse-alast tööd näiteks Isamaaliidu endisele juhtivale poliitikule Illar Hallastele pärast seda, kui viimane sattus Pärnus suurde lõbumajaskandaali. Liiv jäi pedofiiliaga vahele 2005. aastal ja seegi skandaal paisus suureks. On avalik saladus, et üks Liivi ohvritest oli meediamagnaat H.H.Luige lähedane. Sestap tehti Liiv avalikkuse ees maatasa. Ja polnud ilmselt juhus, et esimesena kirjutas Liivi sõbra Kaur Hansoni asjast Luige ajaleht Eesti Ekspress. Luik on raskes olukorras: ühelt poolt on ta aidanud ise üles ehitada Res Publica ja sellega liitunud Isamaaliidu reputatsiooni, teiselt poolt peab ta enda ehitatut nüüd hoogsalt lammutama. Sest, mis seal salata, enamik väljatulnud skandaalsemaid pedofiiliajuhtumeid on seotud just selle erakonnaga.

Hansonil olid sidemed pea kõigi Eesti lastekaitse-organisatsioonidega. Nii näiteks olid tema lähedased tuttavad Lastekaitse Liidu juht Alar Tamm, kes oli teadlik, et Hanson magab koos noorte poistega, ning Tallinna Laste Turvakeskuse juht Erki Korp, kelle enda tutvustaval kodulehel internetis on viited pedofiilse kalduvusega lehekülgedele. Kaur Hanson oli Kadrioru Saksa Gümnaasiumi hoolekogu liige; sama kooli vilistlane ja hoolekogu liige on ka Hansoni lähedane sõber, samuti IRL-i poliitik Indrek Raudne. Muide, Kadrioru saksa koolis õppis üks Toomas H. Liivi pedofiilia-ohvritest. Samas koolis töötas saksa keele õpetajana Sirli Tarve.

Kaur Hansoni juhtumi puhul on imestatud, kuidas ta sai nii pikalt karistamatult tegutseda. Näiteks Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi juht Kersti Nigesen, poliitik Ülo Vooglaidi abikaasa, tegi juba 8 aastat tagasi politseile kaebuse Kaur Hansoni pedofiilsete kalduvuste kohta, ent see lükati seni teadmata asjaoludel kalevi alla. Samuti oli teada, et Hanson ööbis Remniku lastelaagris noorte poistega ühes telgis; selle kohta anti vihjeid, ent keegi ei teinud sellest välja. Mõni aasta tagasi andis Hansoni kolleeg politseile teada, et mehel on tööarvutis lastepornot, ent politsei ei võtnud selle peale midagi ette. Väga kummaline lugu. Tundub, et endise politseijuhi Andres Anvelti kirjeldatud pervomaffia'l on haarmed ka politseisüsteemis, sest miks muidu politsei pedofiile nõnda võimsalt kaitseb ja laseb neil tegutseda. Kaur Hanson oli politsei lastekaitse-osakondade jaoks koguni usaldusisik!

Kaur Hansoni pedofiiliajuhtum ei piirdu samuti tõenäoliselt üksnes Eestiga. Ilmselt polnud juhus, et paar päeva pärast Hansoni vahistamist tänavu kevadel tuli välja uudis, et Eestis asus internetiserver ehk arvuti, kuhu oli salvestatud tuhandeid lastepornot kujutavaid pilte, mida oli vaadatud kokku 12 miljonit korda ja kus kõige noorem laps oli kõigest 5-aastane. See server oli osa rahvusvahelisest lasteporno-võrgustikust, mille lammutamise käigus esitati Austrias süüdistus paarisajale inimesele. Nende seas oli nii lastega töötavaid inimesi, näiteks nii õpetajaid kui ka arste, riigiametnikke, poliitikuid ja juriste.

Hanson oli interneti alal kõva käpp. Möödunud aastal hakkas ta Eestis arendama Soome Elisa wifi-kommuuni Wippies. Veel praegugi ringleb internetis Hansoni salvestatud pilte ja videoid lastest. Ja mis huvitav, Hansoni hallata olid ka Res Publica ja IRL-i koduleheküljed internetis. Hanson organiseeris pedofiile nii Eestis kui ka maailmas. Tekkimas oli tõeline pedofiilide erakond.

INNO TÄHISMAA, blogija

Toimetuselt:

Kesknädala välisautor Inno Tähismaa on tuntud blogis innojairja.blogspot.com käsitlenud Eesti pedofiilia-skandaali juba paar nädalat, koos kommentaaride, vihjete, piltide ja suunavate netiaadressidega. Siin esitatu on vaid väike kokkuvõte suuremast tööst. Eesti meedias on pedofiiliajuhtumeid asunud lisaks teema avalikustajale Eesti Ekspressile käsitlema ka Eesti Päevaleht, Postimees, Delfi ja isegi Aktuaalne Kaamera.

Netikommentaare Delfist ja EPL-ist

Elan ja töötan Inglismaal. Olen kontoriametnik suures lasteasutuses. Hoolimata sellest, et mina oma töös peaaegu üldse klientidega kokku ei puutu, lastega veel vähem, tuli mul tööle kandideerides teha nn taustauuring Disclosure. Seda teevad kohustuslikult kõik teised töötajad või vastasel korral ei tohi neid lastega kokku lasta -- olgu selleks kohvikupidaja või treener. Ma ei saa aru, miks Eestis tundlikel ametikohtadel ei ole nõutud kohtuliku karistuse taustakontrolli? Kapipedofiili, jah, ei pruugi kätte saada, küll aga juba korra kinni napsatu ei pääseks enam sellistesse kohtadesse. Politseisse kandideerides teed läbi taustauuringu, kooliõpetajaks või treeneriks kandideerides mitte. Miks?

- - -

Kusjuures teadmiseks, et Meola elik Toomas H Liiv oli (ja on) SEKSUAALSADIST. See tähendab, et talle meeldib oma ohvrit eelnevalt peksta, nautida ohvri valu ning alles siis läbipekstud nutvat ohvrit vägistada. Nüüd elab see mees oma endise ohvriga koos. Ma tõesti tahaks teada, kus on siin lastekaitse silmad ja kuidas on selline asi võimalik? Rääkida selliste faktide valguses hüsteeriast ja nõiajahist on lihtsalt kuritegelik!

- - -

DELFI paari viimase kuu noppeid:

27. oktoober 2009 "Soome ema sundis väikelapsi grupiseksis osalema"

8. oktoober 2009 "Naissoost kiskjapedofiil varitses avalikes käimlates"

Lugemist lisaks:

24. november 2009 "Lasteaednikud sundisid lapsi väljaheiteid sööma"

19. november 2009 "Vene ema müüs väikest tütart 4 miljoni rubla eest"

Ärge ilkuge teema üle, kui te ei suuda ette kujutada, mis tunne on elada ärakasutatud lapsena. Ärge õigustage ennast -- teie olete täiskasvanud ja teie KOHUS on lapsi kaitsta. Õigustamise asemel kirjutage, mida te olete teinud ja mida te veel teete, et lapsi kaitsta. Ja nõudke tegutsemist ka riigivalitsejatelt! Kui te üldse kirjutama peate, siis kirjutage, KUIDAS Eesti Vabariigis hättasattunud lapsi aidatakse. Millised on laste võimalused normaalsele elule ja ravile.
Ma olin 7-aastane kui hr Ämblik telgis kollitas -- ja need olid ainult käperdavad käed, ei muud. Nüüd olen 34-aastane ja ma ei ole sellest siiamaani üle saanud... Ja ma olen käinud abi saamas ja ennast ravimas. Mõelge, PALUN püüdke vähemalt ette kujutada, mismoodi tunnevad ennast vägistatud ja korduvalt seksuaalselt ärakasutatud lapsed. Ja PALUN aidake neid -- iga sõnaga, iga teoga.

Mida teha naistega, kes ahistavad poisse? Olen ise nooruses õpetaja poolt ahistatud saanud, pidin sunniviisiliselt 28 aastat vanema naisõpetajaga vahekorras olema.

- - -

On selge, miks Lastevanemate Liit mõne aasta eest õpetajaid ja lapsevanemaid ruineeris. Naeruvääristas koolikorda, kaalus koolikotte jne. Kampaania "Ära löö last" oli jabur. Selle kõige eest kerjati riigieelarvest ja Euroopast räigelt raha, et lapsi soojale maale vägistamiseks vedada. Kampaania tuleks nüüd ümber nimetada "Ära löö last, vaid vägista ta ära".

- - -

USA-s asuv ühendus NAMBLA (North-America Man/Boy Love Assoc. ehk Põhja-Ameerika Mehe ja Poisi Armastuse Ühendus), mis koosneb biseksuaalidest, on proovinud aastakümneid alandada niinimetatud "age of consent" ehk legaalset seksuaalvanust, tegutsedes tihti vägagi aktiivselt poliitilises lobby's. Nende eesmärgiks on alandada vanust 8 või isegi 6 aastani. Momendil on nende aktiivse rünnaku all vanuse alandamine 12 aasta piirile. USA-s on momendil käigus isegi paar kohtuasja, kus selle ühingu liikmed on pedagoogilistes asutustes tööl olles püüdnud propageerida oma ühingu põhimõtteid nii sõnas ja kirjas kui ka praktilises tegevuses. Viimase kümne aasta jooksul on avalikkuse ette jõudnud ka selline tegevus, mille puhul põhiliselt Euroopast lähevad üldiselt keskealised meesisikud Aasia riikidesse ning seal teatud piirkondades leiavad omale sekspartneriteks lapsi.

-o-

Jaga |