Nädala juubilar HIROHITO 110

Jaapanit võib pidada ääretult huvitavaks ja mitmekesiseks maaks. Tehnoloogia tippsaavutuste hulgas ja futuristlikus õhkkonnas võime suurlinnades täiesti ootamatult kohata lausa jahmatavalt iidset pärandit:  põnevad aiad ja suursugused templid, monumendid ja pühamud. Kaugel suurlinnadest ja tehnoloogiast näitab Jaapan oma looduse ilu. Puutumatud põlismetsad ja mitme tuhande meetri kõrgusel taevaserva kriipivad mäed pakuvad hingematvaid vaateid, mis ilmselt ühtki nägijat ei suuda külmaks jätta. 

29. aprillil 1901 sündis selle riigi pealinnas Tokyos Aoyama palees tõusva päikese maa prints Hirohito. Ta oli tulevase keisri, tollal veel kroonprintsi Taishõ ja tema naise Teimei esimene poeg.

Pärast koolipõlve sai Hirohitost 1912. aastal koos ametlikult troonipärijaks nimetamisega ka sõjaväelane nii maa- kui ka mereväes. Tema karjääri iseloomustas kiire tõus ning juba 1920. aastaks oli välja teenitud majori auaste. 1921. aastal võttis Hirohito ette pooleaastase reisi Euroopasse, külastades Inglismaad, Prantsusmaad, Itaaliat, Madalmaid ja Belgiat. Nii sai temast esimene Jaapani kroonprints, kes oli välismaal käinud. Reisilt naastes pidi ta asuma täitma riigipea kohuseid, sest isa kannatas vaimuhaiguse käes. 1926. aastal isa suri ning troon sai ametlikult Hirohitole, kelle valitsusaega hakati nimetama Shōwa (valgustatud rahu) ajastuks.

Muide, Jaapani kommete kohaselt ei nimetata uut valitsejat kunagi nime järgi, vaid lihtsalt "Tema majesteet valitseja" (tennō heika) või lihtsalt "Tema Majesteet" (heika).. Kirjalikus tekstis võib kasutada ka ametlikku nimetust "Võimulolev Valitseja" (kinjō tennō).

Hirohito esimesed valitsusaastad polnud lihtsad. Tal tuli tegemist teha majanduskriisi mõjuga ning valitsuskabinetti üha survestava sõjaväega. 1932. aastal pääses Hirohito napilt atendaadist, kui Korea iseseisvusvõitleja tema suunas granaadi heitis. Teise maailmasõja alguses sõlmiti just Hirohito juhtimisel liit natsistliku Saksamaaga ja fašistliku Itaaliaga - moodustus Kolmikliit. Ka kurikuulus Pearl Harbori ründamine toimus keisri teadmisel ja nõusolekul.

Hirohito pühendus täielikult sõjategevusse ning andis omapoolse panuse, et sõdurite ja rahva võitlusmoraali kõrgel hoida. Kui sõja algus tundus Jaapanile ja tema partneritele paljutõotav, siis aegamööda sai üha selgemaks, et loodetud võitu ei saavutata. Pärast Hiroshimale ja Nagasakile heidetud aatomipomme oli Jaapani sõjatahe praktiliselt murtud. 14. augustil 1945 teatas Jaapani valitsus, et on vastu võtnud Potsdami deklaratsiooni. Päev hiljem, 15. augustil oli raadioeetris Hirohito kõne Jaapani rahvale, milles ta teatas Jaapani vägede tingimusteta alistumisest. See oli ajaloos esimene kord, kui lihtrahvas kuulis valitseja häält.

Pärast sõja lõppu nõudsid paljud, et keisrisuguvõsa võetaks sõjakuritegude eest vastutusele, kuid paljuski tänu USA kõrgete sõjaväelaste vastuseisule seda ei juhtunud. Keisrit nähti kui üliolulist osa Jaapani rahvuslikus identiteedis ja edasises jätkusuutlikus arengus. Ning, mis seal salata, keisri abil oli USA-l lihtsam oma huve ellu viia. Eelnevaid Jaapani keisreid ning Hirohitot oli seni austatud elava jumalana, päikesejumalanna Amateresu järeltulijana. Kuid USA nõudmisel pidi Hirohito oma jumalikust staatusest loobuma. Sellele vaatamata jäi Hirohito ühiskondlikult äärmiselt mõjukale positsioonile. Kogu ülejäänud elu oli Hirohito aktiivne nii sise- kui ka välispoliitikas ning mängis olulist rolli Jaapani diplomaatiliste suhete taaskujundamisel, külastades näiteks kuninganna Elizabeth II ja USA presidenti Gerald Fordi.

Hirohito suri 7. jaanuaril 1989. Troonile asus tema poeg, praeguseni võimul olev Akihito. Muide, nii Hirohito kui ka Akihito on olnud suured merebioloogia huvilised ning nende sulest on ilmunud sel teemal mitmeid uurimusi.

Vaatamata tipptasemel tehnoloogiale ei õnnestunud Jaapanil vastu seista  looduse jõule tänavu märtsikuu alguses. Ajaloo üks võimsaimaid maavärinaid, mille tugevuseks mõõdeti 8,9 magnituudi, tõi kaasa tohutuid purustusi ning hiidlaine, mis katastroofi ulatust veelgi suurendas. Tokyost ca 220 kilomeetri kaugusel asuv Fukushima tuumajaam ning selle ümber olev 20-kilomeetrise raadiusega ala on endiselt tuumasaaste tõttu isoleeritud. Fukushima tuumaõnnetus loodetakse likvideerida 6-9 kuu jooksul.

Kuni tõuseb päike, tõuseb uuesti jalule ka Jaapan - tõusva päikese maa.

TAAVI PUKK

Keskerakonna pressiesindaja

Jaga |