Suhkrutrahv Partsile ette teada

HEIMAR LENK,      26. jaanuar 2005


Kui euroeitajad enne ühinemist kõva häälega lärmi lõid, et leping meile mitmes kohast kahjulik on ja Eesti huvidega pole alati arvestatud, siis naerdi nad lihtsalt välja. Nüüd tunnistas Riigikogu eelmise nädala infotunnis ka valitsusjuht ise, et suhkruskandaal oli liitumispabereisse juba sisse programmeeritud.

Tõrjudes möödunud kolmapäeval tagasi riigikogulaste etteheiteid hiigeltrahvi tekitamises rahvale tema ministrite süül, viitas Juhan Parts ootamatult Euroopaga ühinemislepingule. Kes nõustus Euroopa Liiduga ühinemise lepingus nende tingimustega, mille alusel Eesti liitus, peaks endalt küsima, miks selline suhkruprobleem üldse tekkis, ütles ta.
Seega tunnistas valitsusjuht esimest korda avalikult ühinemislepingu viletsust ja mõne punkti kahjulikkust riigile. Ta lisas, et esimene ohusignaal tuli suhkruprobleemi kohta Euroopa Liidust möödunud aasta jaanuaris. Seega pool aastat enne liitumist maikuus. Miks valitsus midagi ette ei võtnud, selle selgitamist peaminister vajalikuks ei pidanud.

Euroihalustes salati suhkrutrahvid maha
Põllumajandusministeeriumi nõunik Ants Laansalu teatas aga Postimehes, et Euroopa Komisjoni määruse eelnõu andis juba 2003. aastal infot liituvate riikide liigsete laovarude probleemile ja vastavatele kõrgetele trahvidele.
Ise mäletan ma hästi, kuidas aasta tagasi hakkas suhkruteema hiilival sammul Riigikogu maaelu komisjoni päevakorda kippuma. Algul oli infot üsna vähe ja miljardi suurust võimalikku trahvi ei võtnud keegi eriti tõsiselt. Kuidas nii saab olla? Astume vabatahtlikult Euroopa riikide ühisesse perre ja järsku hakatakse meid suhkru söömise eest trahviga ähvardama. Oht tundus rohkem väljamõeldiste kilda kuuluvat.
Kuid mida rohkem põllumajandusminister Tiit Tammsaare ja tema ametnikega kokku saime, seda tõsisemaks mure muutus.
Mäletan sedagi, kuidas põllumajandusministeeriumi rahvas rahandus- ja välisministeeriumi tegevusetuse üle kaebas. Kuid parata polnud midagi. Rahva meeleolu tuli kõrgel hoida, et hirme Euroopa Liitu astumise hinnatõusude ees vähendada ja nii vaikiti ka suhkrutrahvi oht viimase võimaluseni maha. Kuni ajakirjandus haisu ninna sai.
Siis läks suhkrujutt kiiresti laiali, kuid see vaid innustas rohkem magusat kokku ostma. Ennustatav hinnatõus esialgse viie krooni pealt kuueteistkümne kroonini pani nii pereemad kui taluperemehed asja üle tõsiselt mõtlema. Sügisene moosikeetmise aeg polnud ju mägede taga. Nii rändasidki suhkrukotid tuhandete kaupa Säästumarketi riiuleilt talumehe aidaukse taha. Vahendusfirmade juhid hõõrusid heameelest käsi kokku, sest raha muudkui voolas ja voolas.

Valitsuse saamatuse maksab kinni rahvas
Tagantjärele mõeldes tundub isegi kummalisena, kuidas välisministeerium ja selle võluv minister Kristiina Ojuland seda tähtsat teemat täie tõsidusega üles ei tõstnud. Teati ju euroliidu kombeid ja sõlmitud leppeid selles ministeeriumis kõige paremini. Miks siis inimesi ei hoiatatud? Nähtavasti kardeti ka seal suhkrujutuga inimeste tuju rikkuda. Ühinemine seisis 1. mail ees ja see protseduur tuli suure rõõmu ja lauluga läbi viia. Nii, et rahvas helget päeva veel kaua meeles peaks.
Samad sõnad käivad ka rahandusminister Taavi Veskimägi kohta. Ainult, et meesterahvas võinuks otsustavam olla ja vähemalt suhkrut kokku ostnud firmadele asja selgeks rääkida, kokkuostule tollipiirangud kehtestada või ostmine mõne määrusega hoopis seisma panna.
Nüüd olemegi siis lõhkise küna ees. Valitsuse saamatuse peab rahvas järjekordselt oma taskust välja maksma. Ettevõtjate käest on raha raskem saada, sest nõude kohtusse jõudmisel ei pruugi riik sealt õigust saada. Magus supp on riigi enda kokku keedetud ja vastutus jäägugi kokale.
Seega kordub meil nähtavasti vana lugu, et rahvas valitsuse valed otsused või tegematajätmised jälle oma rahakotist kinni maksab. Kõige rohkem kaotavad nagu ikka vaesemad perekonnad. Nemad ju perekonna raha säästmise eesmärgil magusa sahvrisse kokku ostsidki. Nüüd lendab see kokkuhoid vastu taevast ja vaata et eurosuhkrule veel peale ei tule maksta.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)