Omavalitsustegelaste tegus teabepäev

MIKK LÕHMUS,      08. märts 2006


Möödunud reede keskpäevaks kogunes Eestimaa südames Paides asuvasse Nelja Kuninga hotelli 70 Keskerakonna omavalitsustegelast. Sündmuseks, mis niivõrd väärika seltskonna kokku tõi, oli Omavalitsuskogu korraldatud talvine seminar-teabepäev.
Külalisi tervitasid Paide linnapea Kersti Sarapuu ja Keskerakonna Omavalitsuskogu esimees Toomas Varek.

Kas Eesti omavalitsused on euro tulekuks valmis?

Kuna varem või hiljem seisab Eestil ees üleminek eurole, siis on loomulik, et see teema pakkus omavalitsusjuhtidele suurt huvi. Eurole üleminekust põhjaliku ülevaate andnud Eesti Panga asepresident Andres Sutt rõhutas, et eurole üleminekuga kaasnev hinnatõus on suurelt osalt müüt. Linnad ja vallad peavad eurole üleminekul teatavaid kulutusi tegema, olgu siis erinevate piletite väljavahetamise või toetuste ümberarvutamise tõttu. Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid väljendas lootust, et leitakse võimalus üleminekukulude vähemalt osaliseks kompenseerimiseks.

Valmivad olulised arengustrateegiad

Lähiajal valmivad nii maaelu arengustrateegia kui ka riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia aastaiks 2007–2013. Selge, et nii olulisi küsimusi ei saanud jätta tähelepanuta. Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai andis ülevaate maaelu arengustrateegiast ja Eesti Linnade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast struktuurifondidest. Esinejad vastasid arvukatele küsimustele. Omavalitsustegelased ei olnud rahul tervishoiule kavandatavate summadega, samuti väljendati kartust, et kui käivitub Tartu maantee suurehitus, siis pole loota kohalike teede rahastamise kasvu.

Omavalitsusliit või maakondlik omavalitsus?

Keskerakonda kuuluvad nelja maakondliku omavalitsusliidu esimehed. Üks neist, Järvamaa Omavalitsuste Liidu esimees Arvo Sarapuu tõi välja olulisemaid regionaalse juhtimise probleeme. Tema põhisõnum oli selge: Eesti juhtimine on muutunud ülimalt harukondlikuks. Maavalitsuste roll on vähenenud miinimumini, piirdudes üksnes nn pehmetes valdkondades nagu kultuur, haridus jms tegelemisega. Järvamaa pealinn on üks neist õnnetutest maakonnakeskustest, mis ei kuulu nelja toimealakeskuse hulka. Tagajärjeks on, et mõne regionaalstruktuuri keskus asub järvamaalaste jaoks Tallinnas, mõnel Pärnus, mõnel Jõhvis või koguni Tartus. Tegemist ei ole ratsionaalse struktuuriga.
Viimane tõsine probleem on see, et Järvamaal likvideeriti Eesti Haigekassa piirkondlik osakond. Sellise ääremaastamise peab peatama. Seetõttu on Järvamaa omavalitsusliit asja enda kätte võtnud ja tegeleb maakonna arendamisega ise. Omavalitsusliidu juhtimisel tegutsevad maakondlik ühistranspordikeskus, noortekeskus ja arengukeskus, samuti ka regionaalne prügila.
Kas lahendus ei võiks olla maakondliku omavalitsustasandi taastamine? Siis jääks inimesele alles tema vald, aga regionaalprobleemid lahendaks maakondlik omavalitsus.

Kes võidab valimised?

Poliitikaprobleeme avas Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts. Tema ettekanne käsitles nii riigi poliitilisi arenguid kui ka erakondade võimalusi järgmiste parlamendivalimiste kontekstis.

Omavalitsustele teevad muret tulubaas ja maa munitsipaliseerimine

Kohapeal tõstatud küsimustest olid kõige murettekitavamad Sõmeru vallavanema Peep Vassiljevi tõstatatud.
Üheks teemaks oli valdade tulubaasiga seonduv. Näiteks Sõmeru valda rajati eelmisel aastal Ubja põlevkivikarjäär ning vallaeelarvesse hakkasid laekuma keskkonnatasud. Selle arvelt aga vähenes valla riigieelarveline toetusfond, mistõttu vähenevad vallaeelarve tulud üle 200 000 krooni. Selgemast selgem, et niisugune süsteem ei motiveeri ühtegi valda ennast arendama, sest sellele järgneks vältimatu „karistus".
Samuti on enamiku omavalitsuste jaoks probleemiks maa munitsipaliseerimine või õigemini – selle põhjendamatu munitsipaalomandisse andmata jätmine. Kõik see aga takistab omavalitsuste arengut.

Maikuus saadakse jälle kokku

Osalejad jäid seminariga rahule. Järgmise seminar-teabepäeva korraldab Omavalitsuskogu maikuus.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)