3. septembri nädalakommentaar TTV-s

Mati Hint kirjutas eelmise nädala „Sirbis“, et president Lennart Meri üks suurimaid eksiarvamusi oli see, et me ei peaks otsima süüdlasi, vaid lahendusi. Tallinna Sadam või õieti selle komissarid valitsusest ja Riigikogust on ilmekalt tõestanud, et nii ongi. Keegi pole enam süüdi, välja arvatud rumal rahvas, kes kõik sellised sadu miljoneid maksvad riiklikud tobedused kinni maksab.

Sama käib ka presidendivalimiste kohta. Kümneid tuhandeid, võib-olla enamgi eurosid kulub ka presidendi valimise kampaaniale, mille tulemuseks võib olla totaalne möödalask nagu näiteks viimased 10 aastat. Ehk siis – presidendiks valitakse inimene, keda keegi tegelikult ei tahaks ja kes ise ka seda ametit eriti ei taha. Kes on siin süüdi?

Lahendusi, ja koguni mitu, on leidnud Reformierakond, ent süüd ta endale ei võta. Taavi Rõivas esineb endiselt eetris kui messias. Paraku pidi ta oma valede pärast tooma märtriks Marina Kaljuranna. Nagu Juudas, mitte kui Mooses. Selleks et tagada Siim Kallasele mingigi lootuskiir. Koos sellega tuues ohvriks ka Reformierakonna maine viimsedki räbalad. Iseenda olematust mainest kõnelemata. Skandaal Rein Langi Hundisilmal käigu ümber teeb asja veelgi põletikulisemaks. Meenutagem, et vaid paar nädalat pärast seda kohtumist 9. septembril 2015 puistas Kapo Hundisilma ja esitas tänini arusaamatu kahtlustuse Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele. Kas see pole kokkusattumine?

President võiks täna olla ka akadeemiline isik, kuid sellist moraalset verstaposti ilmselt ei leidu. Ent valigem siis neist, kelle nimesid me kõik teame ja kes Eesti rahvale tegelikult korda lähevad. Küll aga oleks viimane aeg kogu selle jama järel tänane valitsus maha võtta. Veel parem, korraldada uued valimised, et ka rahvas saaks ükskord midagi otsustada. Selle asemel, et vaid krõpse närides ja õlut rüübates jälgida tele-ekraanilt poliitilist show-d nagu mingit Türgi seebiseriaali.

MART UMMELAS

Jaga |