Pinevus ja põnevus püsib – nagu 15 aastat tagasi Rüütli võiduga lõppenud presidendivalimistel

Miks võrdlen just aastaga 2001? Aga sel lihtsal põhjusel, et 2006. aastal ja 2011. aastal oli valimistulemus ette ära otsustatud valitsuserakondade ja nende taga seisvate meediaväljaannete koostöös. Siinjuures ei ole tarvis meenutadagi, milliseid võltsinguid ja missugust laimu fabritseeriti 2006. aastal selleks, et president Arnold Rüütel ei saaks jätkata teisel ametiajal.

Potentsiaalseid presidendikandidaate esitati nagu praegu, nii ka 2001. aastal rohkesti. Kõikide nende nimetamine siin ei olegi vajalik – lõppkokkuvõttes tegid kõik erakonnad valiku, et välja pakkuda oma kandidaat. Valitsuses olid tollal Isamaaliit, Reformierakond ja Mõõdukad (tänane SDE). Isamaaliit esitas presidendikandidaadiks endise Tartu Ülikooli rektori Peeter Tulviste, Reformierakonna kandidaat oli Riigikogu esimees Toomas Savi, Mõõdukatel – ekspeaminister Andres Tarand. Tollalgi opositsiooniline Keskerakond seadis üles haridusminister Peeter Kreitzbergi (muide, ka täna on KE kandidaadiks endine haridusminister!). Samuti opositsioonis olnud Rahvaliit seadis valimiskogus kandidaadiks rahva seas tunnustatud Arnold Rüütli.

Toona Riigikogus kahel päeval kolmes hääletusvoorus president ei selgunud, nagu nüüdki. Kaheks edukamaks osutusid kaks Peetrit – Kreitzberg ja Tulviste, kes pääsesid edasi valimiskogusse. 21. septembril 2001 seati Estonia kontserdisaalis neile lisaks valimiskogus üles Toomas Savi Reformierakonna ja Arnold Rüütel Rahvaliidu poolt.

Esimeses hääletusvoorus anti Rüütlile 114, Savile 90, Peeter Tulvistele 89 ja Peeter Kreitzbergile 72 häält. Samal päeval peeti ka teine hääletusvoor, kuid vahepeal olid pikk lõunapaus ja otsustavad läbirääkimised. Mäletan, et kogunesime (samuti kui varahommikulgi enne esimest vooru) siis veel püsti seisnud „Karla katedraali” nõupidamisele, kus lepiti kokku, et nagu üks mees toetame Rüütli saamist presidendiks. Samal ajal kohtusid omavahel erakondade juhid ja presidendikandidaadid ning otsisid lahendust, kuidas saada Eestile uut parimat presidenti.

Pinevust ja põnevust oli Estonia kontserdisaalis rohkem kui ühegi kontserdi ajal, sest valijamehed adusid, et midagi on õhus. Istusin saali vasakpoolse tiiva teises reas, üsna Rüütli läheduses. Ja mäletan, kuidas sumin saalis paisus, kui loeti järjekordne valimissedel Rüütli nimega.

See, mis juhtus, kui kõik valimissedelid said loetud, on kirjeldamatu. Seda tuleb ise kohal olles läbi elada! Ühelt poolt oli see uskumatu rõõm meil, kes me toetasime Arnold Rüütli saamist presidendiks, teisalt aga kaotajate varjamatu meeleheide ja pettumus. Pettumus selle üle, et opositsioonierakonnad Rahvaliit ja Keskerakond, nende juhid ning presidendikandidaatide taga seisvad valijamehed olid ühisel meelel tegutsedes kindlalt seljatanud tollase valitsuse. Esimeses hääletusvoorus Peeter Kreitzbergile ja Arnold Rüütlile antud häälte arv oli täpselt nii suur, kui tuli neid teises voorus kokku nüüd juba presidendiks valitud Arnold Rüütlile – 186! Mitte ükski valijamees ei vääratanud, kahelnud ega eksinud valimissedeli täitmisel. Toomas Savi kogus 155 valijamehe häält.

Kui avati kontserdisaali vasakpoolne uks, kust ma president Arnold Rüütli järel väljusin, oli huvitav jälgida nördinud meediategelaste nägusid ja nende kohati kohmetuid küsimusi. Esimesena andis president Rüütel intervjuu ETV reporterile Indrek Treufeldtile. Sain huvitava kogemuse, jälgides, kuidas alati tasakaalukas Rüütel närvis reporterile rahulikul moel vastas. Meedia ja arvamusküsitlused olid ju ammu presidendiks tituleerinud Toomas Savi.

Nüüd on valijameestel jäänud kolm nädalat mõelda, keda valida 2016. aastal uueks Eesti rahvale kõige paremaks presidendiks. Pakun välja oma parima kandidaadi – Mailis Reps.

 KESKMÕTE: Mitte ükski valijamees ei vääratanud, kahelnud ega eksinud valimissedeli täitmisel.

ELMAR TRUU, endine valijamees

Jaga |