President tehakse Marinast. Või siiski Siimust?

Spordikeeles väljendudes peeti Riigikogus ära kaheksandik- ja veerandfinaalid. „Kui presidenti ära ei valita, koguneb poolfinaaliks ja suureks finaaliks oma valikut tegema valimiskogu. Erinevalt spordivõistlusteplay-off iston meie presidendivalimistel esimeste voorude kaotajal võimalik poolfinaalis jälle väljakule tormata, lisanduda võib ka uusi, kaasaelajatele tundmatuid kandidaate ning mäng võib lõppeda kohe esimeses voorus,“ kirjutas portaal poliitika.guru/memorandum.

Riigikogus presidendi valimata jätmine on eelkõige Rain Rosimannuse ja Marina Kaljuranna (kaudselt siis ka Taavi Rõivase) võit. Teed Marinale Kadriorgu on Rosimannused & Co püüdnud juba ammu valla teha – heietavad „nunnukad“ esikaanelood ja intervjuud (Kersnad kui Reformi-perekond!) muutsid Kaljuranna lõpuks üsna läägeks.

See, kui mõjukas ja oskuslik on tegelikult Reformierakonna hall kardinal Rosimannus ja tema selja taga seisev oravate seltskond, selgub vast siis 24. septembril. Praegu näib, et etendus „Valime Eestile presidenti“ on käinud just selle seltskonna raudse režii järgi. Erinevalt poliitikast on spordis ammuilma enne välja kuulutatud suurfavoriit enamasti finaalis kõrbenud. Kuninganna Marina Esimesele krooni pähe asetamine näib olevat meie riigis vaid aja küsimus.

Mis saab oravate auesimehest Siim Kallasest? Kas temast võib saada Reformierakonna uus pärisesimees? Raske uskuda, et ta niisama lihtsalt pensioneerub.

Rosimannuste tiib näeb Kallasele ette küll ka oma käitumisjoone: „Kui mõlemad neist (Kallas, Kaljurand – Toim.) peaksid teiste poliitiliste jõudude toetuse leidmisel parlamendis ebaõnnestuma, siis on Siim Kallase poolt aumehelik paluda oma toetajatel koonduda valimiskogus Marina Kaljuranna taha, nii nagu Marina Kaljurand tegi parlamendis toimuvate presidendivalimiste eel,“ hoiatas Keit Pentus Siimu 27. augustil Delfis.

See kõik tähendab, et nüüd asuvad kandidaadid veelgi hoogsamalt mööda omavalitsusi ringi kupatama. Meedia proovib leida uusi ja huvitavaid lähenemisnurki ühe või teise „põllukandidaadi“ esiletõstmiseks. Valimiskogus otsustavad presidendi üle lisaks Riigikogu saadikutele esindajad kõigist kohalikest omavalitsustest. Millised kandidaadid on kõige rohkem kohalike omavalitsuste tegelasi enda poole meelitanud, seda on raske öelda. Kuid Kaljuranna järjepidev esikoht erinevates populaarsusuuringutes ja Reformierakonna tugev positsioon kohalikes omavalitsustes üle Eesti annavad oravatele tugevad positsioonid. Keskerakond oleks pidanud seda ette nägema.

„Valimiskogu ei asenda küll presidendi otsevalimist rahva poolt, aga on siiski oluliselt demokraatlikum ja õiglasem moodus kui kokkulepped ja skeemid Riigikogus,“ ütles EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme.

„Praeguses olukorras eelistaksin neid, keda teame, kellel on poliitilist kogemust, kelle puhul teame ka nende nõrku külgi, oleme neid näinud. Nn. musta hobust, kelle käitumist kriitilisel hetkel ei saa ennustada, ma ei näeks presidendina. Me vajame kindlust,“ ütles Marju Lauristin 29. augustil intervjuus Postimehele.

Kaljurannal ju poliitiline „musta töö“ kogemus puudub. Ta on olnud toimekas diplomaat, oma riigi esindaja Venemaal ja USA-s. Ta viib korrektselt ellu valitsuse ja Välisministeeriumi korraldusi. Tal on võrreldes Siim Kallasega häbematult vähe reaalpoliitilist tausta – mida aga nõuab hetkel maailmas toimuv.

Paljude riikide rahvad, mitte ainult Euroopas, vaid ka USA-s, eelistavad üha enam alternatiivpoliitikuid, kes julgevad aegunud poliitilisi trende eirata ja seniseid mugavpoliitikuid julgelt kritiseerida. Donald Trump, Marie Le Pen, Nigel Farage jt on vaid mõned nimed uue poliitika väljakutsujatest. Eestis kahtlemata Edgar Savisaar ja Mart Helme. Kui Eestis valiks presidendi rahvas, siis suurima tõenäosusega saaks emmast-kummast nimetatud poliitikust järgmine riigipea – eeldusel, et peavooluajakirjanduse kallutatust õnnestub ohjeldada.

Saame näha, kas pärast seekordseid narrimänguks kujunenud presidendikandidaatide etteasteid tõuseb seadusandja silmis vajalikuks teoks presidendi otsevalimine. Selleks ei ole vaja midagi muud, kui usaldada oma armast Eesti rahvast, kes kogu selle show kinni maksab.

Seega Kesknädal ei ennusta edu valimiskogus ei Repsile, Helmele, Jõksile ega Kallasele. Kompromisskandidaat on faktiliselt parteitu Kaljurand.

Muidugi kui Reformierakond teda pärast Kallase võitu Riigikogus üldse veel kandidaadiks esitab.

URMI REINDE, INDREK VEISERIK

[fotoallkirjad]

ÜHTSED: Keskerakond jäi kuni viimse vooruni Mailise taha. Pildil Reps koos erakonnakaaslase Peeter Ernitsaga.

SUURE TÖÖ TEGIJAD: Vabariigi Valimiskomisjoni tööd jälgisid ja aseesimehe Airi Mikli häält kuulasid kõik suure ärevusega.

EMOTSIOON: Endine Euroopa Komisjoni asepresident, peaminister, rahandusminister, välisminister ja Eesti Panga president Siim Kallas Riigikogus valituks ei osutunud. Pildil koos poliitikust tütre Kajaga.

Jaga |