Valitsus on näoga põllumeeste poole

Praeguseks on piimalehmade ja sigade arvu vähenemine peatunud ning piima, sea- ja veiseliha kokkuostuhind on kõrgem kui mullu samal perioodil. Olukord piimaturul on hakanud paranema ja piima ning sea- ja veiseliha kokkuostuhinnad tõusma. Need märgid näitavad, et põllumajandus on kriisist väljumas, aga see paranemine on pikaajaline ja raske protsess.

Põllumeeste jaoks on positiivne, et valitsus on nüüd näo jälle nende poole pööranud. Oleme valitsuse tasandil astunud väga vajalikke ja olulisi samme põllumajandussektori toetamiseks. Maksame põllumeestele taas üleminekutoetusi – tänavu jõuab põllumeesteni 19,9 miljonit eurot ja ka järgnevatel aastatel makstakse üleminekutoetust maksimaalse lubatud määra ulatuses. Raskustes piima- ja sealihatootjatele maksime sel aastal erakorralise kohandamistoetusena välja 16,2 miljonit eurot kriisiabi. Lisaks on ette nähtud kaks miljonit eurot tõuaretustoetust seakasvatajatele. Toetuste maksmine on kindlasti kaasa aidanud turu stabiliseerimisele ja andnud tootjatele kindlust põllumajandustootmisega jätkamiseks. Toetustel on ka laiem regionaalne ja majanduslik mõju, kuna nende abil säilitatakse ja luuakse maale töökohti, ning see mõjub positiivselt põllumajanduspiirkondade üldisele arengule.

Põllumajanduslikus tootmises on Eestis mitmeid alternatiivseid valdkondi, milles näen suurt kasvuruumi. Näiteks kitse- ja lambakasvatus, lihaveiste kasvatus, hobusekasvatus, vesiviljelus, aianduse valdkond, mille arenemist Eesti Maaelu arengukava erinevate meetmete abil samuti soodustame.

Hiljuti külastasin Tartumaal tegutsevat maasikafarmi AranFarming, kus maasikaid kasvatatakse kiletunnelites ning marjad saavad valmis ligi kuu varem kui avamaal. See on uus innovatiivne võimalus, mis võimaldab ajastada toodangut hooajavälisele ajale, et Eesti tarbijal oleks võimalik osta kodumaist ja maitsvat marja pikema aja vältel.

Kui räägime põllumajanduse arengusuundadest, siis peame senisest rohkem arendama põllumajandustoodete eksporti, mis on oluline nii põllumajandussektori konkurentsivõime kui ka kogu riigi majanduskasvu seisukohalt. Eesti põllumees on tubli ja võimeline tootma rohkem kui Eesti inimesed jõuavad ära tarbida. Peame leidma sellele toodangule turu väljaspool Eestit, seejuures ise toorainet maksimaalselt väärindades. Möödunud aastal eksporditi Eesti päritolu põllumajandussaadusi ja toidukaupu 778 miljoni euro väärtuses 102 erinevasse sihtriiki.

Praegu on toodetele antav suhteliselt madal lisandväärtus üks peamisi põhjusi, miks Eesti toidusektori eksporti ilmestab täna toorainepõhisus. Suur osa Eesti toorpiimast viiakse täna Leetu, kus seda töödeldakse, aga lisandväärtuse võiks toodangule anda juba Eestis. Mullu moodustas kogu piimatoodete ekspordist toorpiim 36%, ja seda on liiga palju. Toorainepõhise ekspordi kitsaskohaks on orienteeritus meid ümbritsevatesse naaberriikidesse (Soome, Läti, Leedu), mis muudab Eesti ekspordi suuresti sõltuvaks peamiste välispartnerite arengutest ning tihti on toorainepõhised kaubavood ebastabiilsed. Arenemine tooraineid eksportivast riigist väärindatud tooteid eksportivaks riigiks tagaks toidusektorile suurema ja püsivama sissetuleku. Mida rohkem väljamüüdavast toorainest kohapeal väärindatakse, seda suurem ja püsivam sissetulek on tagatud põllumehele ja toidusektorile, ning seda rohkem jääb Eestisse nii raha kui ka töökohti.

Oluline aspekt ekspordist rääkides on ka ettevõtetele avatud sihtturgude arv. Mida suurem see on, seda kiiremini saavad ettevõtted reageerida nõudluse muutustele ja seda väiksem on ühe olulise turu äralangemisest tulenev äririsk. Praegu on meil mitmete võimalike sihtriikidega käimas läbirääkimised turgude avamiseks, kuid need protsessid on üsna keerukad ja sageli ajamahukad. Töötame selle nimel, et luua ettevõtetele võimalused uutele ja potentsiaalsetele sihtturgudele sisenemiseks.

KESKMÕTE: Põllumeeste jaoks on positiivne, et valitsus on nüüd näo jälle nende poole pööranud. Oleme valitsuse tasandil astunud väga vajalikke ja olulisi samme põllumajandussektori toetamiseks.

TARMO TAMM,

maaeluminister (Keskerakond)

Jaga |